Eile avas Pürksi pood pärast kuu aega kestnud pausi taas uksed. Nii palju rahvast pole poes kunagi olnud, teadsid vanemad noarootslased rääkida.
Viis minutit enne viit oli Pürksi poe ees vaikne. Paar kooliõpilast istusid kivimüüril, ühe auto juures ajasid mehed juttu ja tegid suitsu.
Poiskesed üritasid aknast piiludes sotti saada, mismoodi lubatud uus pood seespoolt välja näeb.
„Aino, on sul käärid kaasas?“ hõigati autost kortermajade poolt tulevale naisele.
„Ega siin pulmad ei ole,“ kostus vastuseks.
Vahepeal oli poeesine täiendust saanud.
„Polegi siin nii palju autosid näinud,“ nenditi noorteseltskonnast.
Rahvast, mida esialgu tasapisi juurde tilkus, lisandus nüüd voogudena.
Vallabuss peatus põõsa varjus. Välja astus suure lillebuketiga vallavanem seltskonnaga.
Bussijuht Margus Laidmets vaatas kella. „Kahe minuti pärast saab poodi, õlut pole kuu aega saanud,“ kostis mees lõbusalt.
Poepidajad sättisid end rivisse, pereema Ebekai Härm kamandas poegi samasse ritta astuma.
Täpselt kell viis vuras poe eest läbi punane auto ning Ebekai Härm teadustas: „See on perekond, kes meid alati toetab ja kelle tehtud on need ilusad riided!“ Aplaus.
„Tere taas Pürksi poodi,“ hõikas Ebekai Härm. „Tahan kõigepealt tänada kõiki neid inimesi, kes on selle poe avamisel kaasa aidanud. Ma alustan vallavalitsusest. See suhe, mis on meil vallavalitsusega, see tugi ja abi sõnaline ja kõigil muudel viisil on sõnulkirjutamatu.“ Aplaus.
„Soovin teile maksujõulisi kliente,“ lausus vallavanem Triin Lepp lillesülemit üle andes.
„Annan raamatu, mida pekaite enne palgapäevasid kasutama,“ muheles Margus Laidmets. Hiljem selgus, et raamat oli tühjade lehtedega. Soovide ja ja nurinate kirjutamise raamat seega.
Enne lindilõikamist tutvustas Ebekai Härm neid, kes hakkavad poes teenindama. „Mina, minu suurepärane abikaasa Ringo,“ loetles Ebekai Härm. „Plaksutage ka nüüd!“ Aplaus. Ainus palgaline töötaja uute poepidajate seltskonnas on Ene Kivi, tema oli müüja ka kuu aega tagasi suletud poes.
Ebekai Härm: „Kas on küsimusi?“
„Millal poodi saab?“ kostus rahvasummast.
Pasunapoiss lõi viisi valla ning poepidajad koos vallavanemaga lõikasid lindi läbi.
„Vaatame, kui palju inimesi korraga Pürksi poodi mahub,“ kuulutas Ebekai Härm ja pidi oma sõnu vaat et kahetsema, sest rahvasumm pressis ta poe uksest hooga sisse.
Esimese ostu tegi peresõber. Šampanja. Hetkese pusimise järel sai müüja koodilugeja tööle.
„Piiks, piiks ja raha tuleb,“ kommenteeris perepoeg naerdes.
Kuumale ilmale kohaselt haarati enim jäätisi ja limonaade. Bussijuht, kes sai viimaks ometi kuu aega kestnud õllepausi lõpetada, seisis hiigelsabas, õllepagas kaenlas.
Uurin poel use ees seisvatelt naistelt: Olete sisse saanud ka piiluda?“
„Oleme,“ ütles Tahu küla naine Sirje. „Ma ei näe midagi peale masside.“ Naerab.
„Haapsalu turul pole ka viimasel ajal nii palju rahvast,“ lisas naabrinaine Karmen sealtsamast Tahu külast juurde. „Lapsed tahavad ikka jäätist ja limonaadi, see on siin olemas.“
„Aga minu lemmikkast oli juba tühi, ma vaatasin,“ tõdes suvenoarootslane Sirje.
Igapäevase kauba üle suvenaabrid ei kurtnud. „Herkulod ja jahu on olemas. Neid on kaugelt tülikas Tahu külla vedada.“
See, et pood taas avati, oli Tahu küla naiste arvates väga tähtis sündmus. „Seitsmendal [mail] tulime siia, et võtame jäätist, aga ei olnudki midagi, poe uksed olid kinni,“ meenutas Sirje.
Pürksi Pood OÜ lõpetas poepidamise aprillis, nüüd toimetab poes uus rentnik Kuther Kaubandus OÜ.
„See on kõige suurem väljakutse, et kohalikud hakkaksid taas kohalikus poes käima,” ütles Kuther Kaubandus OÜ juhatuse liige Ebekai Härm eelmisel nädalal Lääne Elule. „Nipp on lihtne: kaubavalik peab olema.” Väikestes poodides peaks tema sõnul vähemalt 500 toodet müügil olema. „Meil on tellitud tohkem,” nentis poepidaja.
Härmid üritavad poega oma perega hakkama saada.
„Väikses kogukonnas on poe olemasolu väga oluline,” lausus Ebekai Härm. „Mõte tekkiski siis, kui saime aru, et pood kinni pannakse.”
Minu esimene poes käik oli küll pisut piinlik kui masin mu tehingu tagasi lükkas ma sinna poodi lähe piinlik on.:-(
õlu ja viin ju maarahva põhitoidus…
Letid viinapudelitest lookas. See mulle juba meeldib.
Kiidan Järve Edgarit kes jõudis õigeks ajaks…
kahju muidugi kohalikust gümnaasiumiõpilastest kes pidi seljas 100-200 km.kauguselt süüa endale ühikasse kodukandist tulles vedama…
noarootsi osa rahvast sattus deliiriumi tõttu haiglaravile kuna polnud enam osta ja lähim kauplus 25 km.kaugusel…
kaubandus,toitlustus,majutusteenused ongi hooajalised
Eks talvel on teised jutud.
ooo, kui eriline pood, teist sellist ilmas küll ei leidu…