Rahandusministeeriumi blogis kirjutab kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov (pildil), miks ei saa teisest sambast pensioniraha korraga välja võtta. Ta toob blogis välja, et kohustuslik kogumispension ehk II sammas on Eesti riikliku pensionikindlustussüsteemi osa, mis on loodud toeks riiklikule pensionile ehk I sambale ning peab töötama samade eesmärkide saavutamise nimel – et inimesed saaksid piisavat pensioni ja et jätkuks raha nende pensionide väljamaksmiseks.
Paindlikke võimalusi oma kogutud pensioniraha kasutada pakub kolmas sammas, kus väljamaksete korralduses on pensionärile jäetud vabad käed.
Seevastu kohustuslik kogumispension ehk II sammas on Eesti riikliku pensionikindlustussüsteemi osa, mis on loodud toeks riiklikule pensionile ehk I sambale ja peab töötama samade eesmärkide saavutamise nimel – et inimesed saaksid piisavat pensioni ja et jätkuks raha nende pensionide väljamaksmiseks.
Kui inimene käib tööl, panustab ta oma tulevasse pensionipõlve. Esimeses sambas kogub ta n-ö virtuaalseid pensioniõigusi ja II sambas reaalset raha. Kui palju ta täpselt pensioni hakkab saama, selgub tulevikus. I samba pensioni täpne suurus sõltub lisaks isiklikele pensioniõigustele ka pensionile mineku hetke maksulaekumisest. II samba pension sõltub tehtud sissemaksetest ja fondi tootlusest. I samba pensioni suurust mõjutab tulevikus seega töötajate ja pensionäride arv. Töötajate arvu vähenemine ja pensionäride arvu kasv tähendab väiksema tulupoti jagamist suurema arvu inimeste vahel, mis paratamatult tähendab väiksemat I samba pensioni. II samba pensioni aga need demograafilised protsessid otseselt ei mõjuta.
Kuna teine sammas on riikliku pensionikindlustuse osa, siis kehtib ka siin sama põhimõte, et pensioni makstakse inimesele tema vanaduspõlve lõpuni. Riski, et inimene elab keskmisest kauem ja et talle tuleb pensionina maksta rohkem, kui ta teise sambasse kogus, võtab elukindlustusselts. Seega tuleb teisest sambast pensioni saamiseks reeglina sõlmida elukindlustusseltsiga pensionileping.
Riik on võtnud endale eesmärgiks hoida keskmise pensioni ja keskmise palga suhet vähemalt 40% tasemel. See eesmärk on seniste pensioniparameetritega saavutatav. Kui soovida näiteks 60% asendusmäära, tuleks kas oluliselt tõsta tulusid või vähendada pensionäride arvu. Praegu on sellises suurusjärgus riiklik pension ise, kuid tulevikus esimene sammas üksi seda eesmärki täita ei suuda.
Ajapikku teise samba tähtsus kasvab ja siit makstava pensioni osakaal hakkab moodustama keskmiselt kolmandiku esimese ja teise samba pensionidest, keskmisest kõrgema sissetulekutega inimestel isegi suurema osa. Siiski ei tähenda teine sammas ka tulevikus täiendavat sissetulekut võrreldes praeguste pensionäridega. See katab augu, mis demograafiliste muutuste tagajärjel esimesse sambasse tekib – lihtsustatult öeldes hoiab teine sammas tulevikus meie pensioni palga suhtes samal tasemel nagu see on praegu meie vanavanematel või vanematel.
Et vastata, miks ei saa teisest sambast raha korraga välja võtta, tuleb küsida, mis on miinimum, millest allapoole ei ole me nõus meie inimeste pensionis minema. Kui leppida kokku, et eluaegse sissetulekuna piisab summast, mis on keskmiselt kolmandiku võrra väiksem tänasest pensionist, võiks teisest sambast lubada raha ka korraga välja võtta. Elu lõpuni makstaks siis pensioni, mis oleks 27 protsenti keskmisest palgast 40 protsendi asemel. Tõenäoliselt oleks siis küll otstarbekam kogu sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa esimesse sambasse jätta, mitte selle arvel teise sambasse sissemakseid teha.
Olukord oleks mõnevõrra teistsugune ka siis, kui teise samba maksemäärad oleksid kõrgemad. Kehtivad maksemäärad (2% inimese palgast + 4% sotsiaalmaksu arvel) on mõeldud üksnes vanaduspensioni katteks. Kui tõsta maksemääru, suureneksid kogutud summad ja selle võrra võiksid väljamaksed pensionieas ka paindlikumad olla ehk täiendavalt kogutud raha ei peaks tingimata eluaegse pensionina välja võtma. Selline võimalus on aga juba praegu olemas kolmandas sambas, kus saabki vabatahtlikult pensioniks raha juurde koguda ja kus soovijatel on kasutada ka ühekordne väljamakse.
Väljamaksete lahenduste mitmekesistamine on tervitatav, kuid arvestades, et esimene ja teine sammas pakuvad koos pensioni, mis jääb keskmiselt vaid 40% tasemele keskmisest palgast, ei saa kergekäeliselt loobuda põhimõttest, et sellele pensionile võib inimene loota oma elu lõpuni.
Kertu Fedotov, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik
Minu isal oli summa 9300euro kui ta suri ära mina sai 6800,20%tulumaks- 1860 ja veel 640?
Põnevad numbrid. Tulumaks iseenda poolt makstud summalt! 640 on ilmselt ülekandetasu.
Isegi tavalisel tähtajalisel hoiusel oleks raha rohkem kasvanud. Praegu on 10 aasta tootlus heal juhul 10%, mis teeb aastaseks kasvuks 1%! Ja nii hästi ei ole läinud kõigil. See on masendav, trobikond “spetsialiste” juhib neid fonde ja koorib meilt ulmelist tasu selle jama eest. Riiklikud süsteemid on vajalikud küll, aga riik võiks ikka kontrollida ka mis toimub.
kahtlustan, et enamus inimesi eestimaal ei suuda endale ise pensionipõlveks raha tekitada, sellepärast on ka need riiklikud süsteemid vajalikud. Kes aga tubli on ja ette mõtleb, siis sellel inimesel pole ka ju mitte midagi selle vastu, kui mingist sambast veel olemasolevale varale vaikselt miskit sente juurde tiksub. Nii et ma ei saa aru selle teema naeruvääristamisest!? Kas siinsed kommijad on kõik varaliselt kindlustatud, ei usu, muidu nad sõna ei võtaks ja ei kiruks.
Teemat kui sellist ei naeruvääristatagi. Naeruvääristatakse selle korraldust. Vaatad äkki asjale lähjemalt otsa, saad ehk aru, keda siin lüpstakse ja keda nuumatakse. Lüpsta saavad eeskätt just vaesed, rikastel on kogu sellest jamast savi.
Kogu see nn pensionikindlustus oli juba alguses määratud läbikukkumisele .
tegid hullu promo, meil oli vabatahtlik ja mitte keegi ei liitunud,see oli rohkem kui 10 aastat tagasi
lõpetada ja jutul lõpp,
Mina olen vabatahtlikult liitunud II sambaga (aastatel, kui see alles veel lapsekingades oli ja minu sünniaasta ei pidanud liituma). Kas ma võin vabatahtlikult nüüd lõpetada sissemaksed sinna sambasse? Ja oodata rahus oma pensionipõlve, mis on ikka veel mägede taga.