Toivo Tomingas Rannarootsi muuseumis oma vastilmunud kogumikku tutvustamas. Foto Arvo Tarmula
Vormsi juurtega Toivo Tomingas on valmis saanud kolmanda mälestustekogumiku „Vormsi veri”, mis on sisu poolest senistest kaalukaim.
Suurema osa vastilmunud raamatust moodustab Vormsist pärit Anders Lindströmi 30 aastat tagasi kirjutatud uurimus nii Vormsi minevikust kui ka kõigist eluvaldkondadest.
Pikka aega Tuhala koolis töötanud Lindströmi uurimuse käsikiri ringles 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses käest kätte, kuid jäi siis Toivo Tominga sõnul kaduma. „Käsikiri oli aastaid peidus, kuid Jonne Berggren leidis selle oma ema lauasahtlist ja eelmise aasta Vormsi kultuuripäeval jõudis see minu kätte,” meenutas Tomingas.
Nüüd on uurimus „Ormsö” vastilmunud kogumikus kõigile kättesaadav ja iga huviline saab teada, kuidas Vormsis sada aastat tagasi põldu hariti, millistes majades elati, mida söödi ja seljas kanti, kuidas pühi peeti ja millist elu elati. Eraldi peatükk on kõigist Vormsi küladest, koha-, talu- ja perenimedest.
Nii nagu „Vormsi vere” varasemais köidetes nii on viimaseski väljaandes oma koht mälestustel. Toivo Tomingas rääkis, et pärast mullusügisest raadioreklaami ja üleskutset mälestusi jagada võttis temaga ühendust Ants Alev, kelle pere 1944. aastal Vormsi tuli. Kuigi noormehe vanemad kolisid peagi mandrile, jäid veel aastaiks saarele teme vanavanemad ja tädid. Just oma külaskäikudest saarele ja tädide mälestustest on sündinud kirjatükk, mis räägib saare sõjajärgseist aastaist.
„Kui Ants Alev oli oma mälestused saatnud, ei saanud ma teisiti, kui panin ka enda omad kirja, sest meie teed on aeg-ajalt ristunud ja oleme kohtunud samade inimestega,” ütles Tomingas. Lapsepõlvemälestusi Vormsist on kirja pannud ka Elvi Benno.
1940. aastate uskumatuid sündmusi, vene ja saksa võimu vahetumist meenutab raamatus praegu Rootsis elav Lars Lindström. Toivo Tominga sõnul on Lars Lindströmil kirja pandud veel terve hulk mälestusi, mis näevad trükivalgust edaspidi.
Toivo Tomingas rääkis, et Vormsi-teemaliste kogumike väljaandmine sai alguse mälestuste kogumisest. „Kui lõime MTÜ Vormsi Veri, kandsid meie esimesed aktsioonid nime „Korjame killud kokku”. Siis tuli Anu Mätlik ja ütles: kui neid kilde korjad, siis hakka neid ka raamatusse panema,” rääkis autor kogumike sünnilugu.
Nüüd tunnistab Tomingas, et kogu see töö on kujunenud väga huvitavaks ja avardanud silmaringi. „Usun, et see materjal, mis on õnnestunud kokku korjata ja mida veel korjan, on säilitamist väärt,” ütles ta.
Selles, et trükivalgust näeb ka „Vormsi vere” neljas ja viieski kogumik, pole kahtlust. Iseasi, millal see juhtub. „Oleneb sellest, kuidas rahastamist leian,” lausus Tomingas.
Materjalipuudust raamatu väljaandmiseks igal juhul pole. Näiteks ootab järge Vormsist pärit ja hiljem Rakvere baptisti koguduse jutlustaja olnud Efraim Joel Dahli käsikiri Vormsi eluolust. Ka Lars Lindströmilt on hulk kirjalikku ja videomaterjali, mis avaldamist ootab.
