0

HÕFFi postuumse elutööauhinna sai mõjukas filmiuuendaja Karel Zeman

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

HÕFF 2016 Foto: Arvo TarmulaHÕFF võeti fännide poolt taas hästi vastu. Foto: Arvo Tarmula

„HÕFF läks hästi või isegi väga hästi! Selles pole vist kellelgi kahtlust, kes kohal käisid,“ ütles HÕFFi programmi koostaja Helmut Jänes, kelle sõnul on korraldajad juba kuhjaga positiivset tagasisidet saanud.

„Kiidetud on programmi tasakaalukust, filmide head kvaliteeti ja mõnusat fiilingut. Samuti saime head tagasisidet nelja päeva pealt kolme päeva peale minekuks – festival on lühema ajaga lihtsalt kompaktsem ja saab rutem hoo sisse,“ rääkis Jänes.

"11. HÕFF oli omamoodi eriline tänu rahvusvahelistele külalistele ja Euroopa esilinastumistele, lisaks tõeliselt hea ilm – õhus oli tunda festivalikülaliste elevust!“ ütles HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup.

Festivali teisel päeval andis Reinup üle tänavuse festivali elutööauhinna, mille võttis vastu Marcel Kral Karel Zemani muuseumist. HÕFFi seekordne elutööauhinna laureaat Karel Zeman (1910–1989) oli mitmes mõttes eriline. Esimest korda anti elutööauhind postuumselt ja saaja oli pigem fantaasia- kui õudusfilmimeister.

Zemani loomingu tähtsust ei ole tegelikult mõtetki hinnata žanrikino piires. Karel Zeman alustas 1930. aastail reklaamfilmide tootjana. 1945 hakkas ta tegema animatsiooni ja esimene täispikk film valmis 1952. Kuulsad on Jules Verne’i teostele tuginevad aurupungilikus maailmas toimuvad seiklusfilmid noortele, milles segunevad animatsioon ja film. Zemani uuenduslik animatsiooni ja filmi ühendamine on näidanud suunda paljudele hilisematele maailmanimedele.
Tseremoonial näidatud klipis kiitsid tšehhi teiste seas ka Terry Gilliam ja Tim Burton.

„Minu esimene kokkupuude Karel Zemaniga oli lapsena kunagi pühapäeva hommikul ETVs, kui näidati „Back-Capi saare saladust”. See oli nõukogude lapsele päris kohutav kogemus: mustvalge ja imelik ja pärast koolis kõik poisid rääkisid naljakast üleskeeratavast püstolist, mis filmis oli. Tegelikult oli lõbus,” rääkis ulmeasjatundja Jüri Kallas.
„Oluline on see, kuidas Zeman paneb kokku inimesed ja joonisfilmi, aga kui paljudel tehnilistel filmilavastajatel filmis sisu väga ei ole, siis temal on sisu üsna lahedalt.”

„Kui mulle tuli postkasti teade, kelle on HÕFF valinud elutööpreemia saajaks, olin esimest korda siiralt õnnelik, et see on tõesti õigetesse kätesse läinud,” ütles filmiblogija Trash. „Kui oled noorpõlves mõnda Zemani filmi näinud, kannab see sind läbi elu, sest tema animatsiooniline stiil on niivõrd temale omane ja äratuntav,” lisas ta.

Oma, hää ja äratuntav on teistsuguste filmid fännidele juba aastaid ka HÕFF.

„Iga aastaga oleme jälle mitmekümne inimese võrra rohkem oodatud ja armastatud ning väikses Haapsalus on see tuntav!” Reinup.

Kui palju publikut eelmisel nädalavahetusel toimunud õõvafestival kokku tõi, ei ole veel kokku loetud, küll aga on teada, millised filmid fännide erilise kiituse ära teenisid.

„Üks oli kindlasti festivali põhiprogrammis olnud „Green Room“, friigiprogrammi aplausimagentiks olid „Ülima seksi otsinguil“ ja „Ballaad haigest kassist,“ ütles HÕFFi programmijuht Jänes. Suurt publikumenu nautisid ka „Varju all“, „Johnny Garretti viimane sõna“ ja „Baskin“ – kõigi kolme filmi režissöörid olid ka ise Haapsalus kohal ning kahe esimese puhul oli tegemist Euroopa esilinastusega.

Millise festivalil linastunud filmidest valis publik oma lemmikuks, selgub peagi.

„Mul kui programmijuhil on väga hea meel, et publik filmide poolt jalgadega hääletas ja võttis lisaks filmide vaatamisele osa ka teistest HÕFFi üritustest mälumängust ööorienteerumiseni,“ lisas Jänes.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz