Infostend pagulastele. Foto: Urmas Lauri
Tartu Ülikooli teadlaste töörühm analüüsis suhtumisi sisserändajatesse Eestis ja veel 14 Euroopa riigis ning tuvastas, et Eesti inimesed on sisserändajate suhtes nõudlikud.
Analüüsi tulemused näitasid, et 33 protsenti eestimaalastest tajub sisserännet Eestile pigem kasulikuna, 29 protsenti kahjulikuna ning 38 protsenti jääb kuhugi sinna vahepeale, teatas TÜ pressiesindaja BNS-ile. Eestis on Euroopa suurimad erinevused suhtumises sisserändajatesse nende päritolu, rassi ja etnilise rühma põhjal.
„Eestis suhtutakse väljastpoolt Euroopat tulevatesse sisserändajatesse tunduvalt suurema ettevaatusega kui paljudes teistes Euroopa riikides, eriti teisest rassist ja rahvusest inimeste saabumisse,“ tõdes TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, uuringu üks autoreid Mare Ainsaar.
Ainsaar lisas, et 30 protsenti eestimaalasi ei lubaks vaestest riikidest väljastpoolt Euroopat inimestel Eestisse elama asuda. „Ka üldine suhtumine sisserändesse on Eestis pigem ettevaatlik: ligi 5 protsenti eestlastest ei lubaks endaga sama nahavärviga ja samast rahvusest inimestel Eestisse sisse rännata,“ rääkis ta.
Kui Euroopas on üldiselt suurimad erinevused sisserändesse suhtumise osas erineva haridustasemega inimeste vahel, siis Eestis eakate ja noorte inimeste vahel. Vanemad inimesed suhtuvad võrreldes nooremate põlvkondadega sisserändesse oluliselt negatiivsemalt.
Sisserände suhtes on sallivamad välismaal elamise kogemusega ning sisserändajatega positiivse kontakti kogemusega inimesed ja need, kes ei poolda monokultuurset riiki. Suhtumine sisserändesse on seotud ka mitmete üldiste inimlike omadustega, nagu sallivus eri vähemusrühmade suhtes, usaldus oma riigi vastu ja inimestevaheline usaldus ning võrdse kohtlemise väärtustamine.
Eestis ollakse võrreldes mitmete teiste Euroopa riikidega sisserändajate suhtes nõudlikud. Eestimaalased peavad oluliseks, et siia elama asuv inimene võtaks omaks Eestile omase elulaadi, tal oleksid Eestile vajalikud tööoskused ning hea haridus. Üsna oluline on ka eesti keele oskus.
Paljud teooriad seletavad sisserändajate ja kohalike suhteid läbi konkurentsi tööturul. „Eestis mõjutab võimalik konkurents tööturul eelkõige vaid kutseharidusega inimeste hoiakuid,“ lisas üks uuringu autoritest, TÜ tööturupoliitika teadur Ave Roots.
Analüüs põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetel. Euroopa Sotsiaaluuring on rahvusvaheline teadusuuring, mis on esinduslik Eestis elava 15-aastase ja vanema rahvastiku suhtes. Uuringu aruande valmimist kaasrahastasid Euroopa Liit varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi kaudu ning Eesti Vabariigi siseministeerium.
No mis mõtet on avaldada nii vana uuringu tulemusi. Sellest ajast on ikka väga palju muutunud. Ja inimeste tajud ka
Kas leht saaks välja uurida, kui suure valimiga analüüs tehti? Tänan!
Tsitaat: “…33% eestimaalastest tajub sisserännet Eestile pigem kasulikuna, 29% kahjulikuna ning 38% jääb kuhugi sinna vahepeale…”. Et siis 38% jääb tajumise küsimuses pigem kasuliku ja pigem kahjuliku vahele. Äge analüüs.
Analüütikud pole maailma teravaimad pliiatsid kui mais 2016 avaldatakse 2014 aasta andmed.
Tõepoolest. Aasta 2014 jäi mul ennist kahe silma vahele. Vahepeal on paljugi juhtunud, mistõttu võivad ka tajud veidi teised olla. Ma ise vist olen hakanud tasapisi tajuma, et pigem kipun kalduma kahjuliku taju suunas. Ja mis kõige hullem, taju muutumise kiirus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga aina suureneb ja suureneb.
2014 ei tajunud veel keegi, et sisserändajad võiksid tulla araabiamaadest.