Nad tulevad jälle… Arvo Tarmula fotomeenutus 2015. aasta HÕFFi avamisest.
Homme õhtul algab 11. Haapsalu Õudus-ja Fantaasiafilmide festival HÕFF. Nagu traditsiooniks saanud, eelneb sellele meelelahutustlik õõvaaktsioon. Aastaid oli selleks zombide rongkäik, mis vaheldus zombide tantsunumbriga Haapsalu kultuurikeskuse ees, kuid alati on oma osa selles olnud HÕFFi fännidel.
Nii ka sel aastal, aga sedakorda uutmoodi.
Lääne Elu edastab HÕFFi fännidele ja kõigile linnakodanikele festivali korraldajate kutse tulla ürituse avamisest osa saama:
Tuleb välja, et reede on rahvusvaheline tantsimist propageeriv päev, lisaks leiab nädalavahetusel aset tõeline haruldus – volbriöö HÕFF-il! Kuna nõiad on ikka leekide ees või kuuvalguse käes tantsinud, kipumegi arvama, et see rahvusvaheline tantsimise päev on just selle pärast volbriööle nii lähedal…
Seetõttu on 11. Haapsalu Õudus-ja Fantaasiafilmide festivali avamine sedakorda seotud just tantsimisega.
Pealtvaatajaid, sõpru, festivali fänne ja huvilisi ootame Haapsalu kultuurikeskuse ette, reedel 29.04 kell 18.30, kus leiab aset volbriööst inspireeritud tantsuline manamine, mille idee taga seisavad pealinna ühed erinäolisemad koreograafid Rene Köster ja Helina Reinjärv. Tantsulises aktsioonis teevad kaasa Haapsalu noored T-Stuudiost, J-J Street’ist ja Läänemaa Ühisgünaasiumist ning iga julge, kes tunneb, et ta on ära nõiutud, on oodatud ka kaasa tegema.
Tule kohale ja jälgi manamist! Kui tunned, et kehas käib kerge jõnks ja hakkad korraga kontrollimatult soovimatus suunas liikuma, tuleb lihtsalt asjaga kaasa minna ja tantsida!
Pärast avamist siirdume koos kultuurikeskuse suurde saali, kus näidatakse Euroopa esilinastuse raames USA filmifestivalidel väga kiitvaid arvustusi saanud linateost “Varju all”. Kohal on ka filmi autor Babak Anvari isiklikult.
Kostümeeritud ja grimmeeritud publik vanuses +15 eluaastat pääseb avaseansile tasuta.
Paar korda olen käinud, aga filmid ja publik on minu jaoks liiga naljakad!
„Inimesed võivad end leida ekstreemses mängusituatsioonis või ka ohtlikus absurdisituatsioonis, häbiväärses sundsituatsioonis, millest väljapääsu keegi ei tea või ei avalda,” jätkab ta. „Selle tagajärjeks võib olla apaatia või agressiivsus, millega omakorda võib kaasneda selliseid tegevusi, mille pärast on häbi, mida tuleks andeks paluda või unustada. Otsingud unustuse saavutamiseks viivad sageli sündmustesse, mis imevad osalejad aina sügavamalt surrogaattegevustesse.”