Pürksi ja Nõva saavad saarelisteks keskusteks

Lääne maavanem Neeme Suur. Foto: Arvo Tarmula

Uues maakonnaplaneeringus on Nõva ja Pürksi kuulutatud saarelisteks keskusteks. See peab aitama neis säilitada teenuseid, mida muidu nii väikestes keskustes olema ei peaks.

Uutes maakonnaplaneeringutes on asulad jaotatud viide kategooriasse. Läänemaal on kõrgeim ehk maakondlik keskus Haapsalu. Piirkondlikuks keskuseks saab Lihula, kohalikeks keskusteks Taebla, Risti, Virtsu ja Kullamaa ning lähikeskusteks Linnamäe, Martna, Palivere, Panga küla (Sinalepa) ja Kõmsi. Mida kõrgema kategooria keskus, seda rohkem elanikke, töökohti ja teenuseid peaks seal olema.

Erandi moodustavad saarelised keskused nagu Hullo Vormsis, sest on selge, et isegi pisikese saare rahvas vajab kohapeale rohkem asutusi ja teenuseid.

Kaugus muudab mandrisaareks

Lääne maakonnaplaneeringu koostajad konsultatsiooniettevõttest Hendrikson ja Ko tutvustasid reedel Lääne maavalitsuses maakonnaplaneeringu teist eskiislahendust, milles on suurima muudatusena viidud Nõva ja Pürksi lähikeskuste kategooriast saareliste keskuste hulka.

„Nõva ja Pürksi on Haapsalust geograafiliselt nii kaugel, et neis peavad kindlasti säilima teenused ja ka töökohad. Et neid teenuseid seal suuta ülal pidada, tuleb seal leida paindlikke lahendusi, nende puhul on võib-olla vaja eri toetusmehhanisme,” ütles Hendrikson ja Ko planeerimisspetsialist Kairi Mänd.

Mänd märkis, et saareline keskus keset kuiva maad on terves Eesti erandlik. „See annab selge signaali, et kui selles piirkonnas mingid teenused ei pea vastu, siis peab seal edaspidi kasutama nutikamaid lahendusi,” ütles ta.

Noarootsi abivallavanem Aivo Hirmo kritiseeris teenuste valikut, mis on praegu keskuste juures üles loetletud. „Praegu on saareliste ja lähikeskuste sisu kolm-neli teenust, mis peaks minimaalselt alles jääma. Põhja-Läänemaale ehk sisult kolmandikule Läänemaast ei ole planeeritud kohalikule keskusele vastavaid teenuseid,” ütles ta.

Hirmo sõnul ei tohiks praegu pakutavaid teenuseid keskustes vähendada. Praegusest nimekirjast jääb aga mulje, et nii läheb.

Kairi Männi sõnul on nimekiri kirjeldav, näidates pigem, millised teenused mis asulatüüpi iseloomustavad. Teenuste loetelu ei ole ammendav ega tähenda, et selle järgi hakatakse hiljem teenuseid kaotama. „Selline on olnud rahandusministeeriumi suunis. Maavalitsus võib sellele vastu hakata, kui ta väga soovib, aga pigem on olnud asja mõte, et saaks aru, mida eri tasandite keskus endast kujutab ja mis päris ideaalpildis võiks seal olemas olla,” ütles ta.

Lääne maavanem Neeme Suur leidis, et teenuste loetelu ei peaks sellisel kujul maakonnaplaneeringus olema. „See on iga kord ajanud meil kopsu üle maksa ning sellepärast me tegimegi Pürksi ja Nõva saarelisteks keskusteks,” ütles ta. „Tajusime, et kui loetakse Nõva või Pürksi inimesed kokku, siis võidakse öelda, et üht või teist teenust ei ole seal mõtet osutada. Ometi me teame, et mõlemad on suurtest keskustest nii kaugel, et teenused peavad seal säilima.”

„Määratlus „saareline” tähendab, et kui ses asulas on vaja midagi säilitada, siis saarelise keskuse staatus aitab seda, isegi kui rahvaarv seda ei toeta,” kinnitas Kairi Mänd.

Üle oma varju ei hüppa

Maavanema sõnul ei tohi maakonnaplaneering siiski saata inimestele sõnumit, et senised teenused säilitatakse ka juhul, kui ei ole tarbijaid. „Nõva põhikooli kaitseks on antud 400 allkirja, kuigi seal on 15 ja kolmandas kooliastmes võib-olla üks õpilane. Ütlesin vallavanemale, et kutsugu need nelisada kõik kohale ja küsigu, miks nende kõigi lapsed ei käi Nõva koolis,” ütles ta.

„Kui Nõva kool hoitakse 9klassilisena üleval ja seal ei ole lapsi, siis see ei ole ääremaastumise ärahoidmiseks sobilik meede. Sobilik meede on see, mis tagab ettevõtluse arenemise Nõval, lähtudes võimalusest,” lisas Suur.

„Ma ei ole üldse veendunud, et Kullamaal, kus keskkoolis õpib 20 inimest, aitab gümnaasiumi säilitamine kaasa piirkonna elujõulisusele. Parema meelega näeksin, et Kullamaale tekib mõni ettevõte,” ütles maavanem. „Aga see on palju keerulisem. Avalikul sektoril on palju lihtsam ülal hoida avaliku sektori teenust, nui neljaks, ja ta teebki seda. Lõpuks me ehitame kooli, teeme selle kõrvale ujula ja spordisaali, peame neid üleval, aga inimesed lähevad ikka ära.”

Läänemaa asulad tähtsuse järgi

Maakondlik keskus

Haapsalu

Riigigümnaasium, kutsekool, maakonnaraamatukogu, võistlusstaadion, tervisespordikeskus, regionaalhaigla, töötukassa osakond, haigekassa klienditeenindusbüroo, teised regionaalsed teenindusbürood, pangakontor.

Piirkondlik keskus

Lihula

Gümnaasium, kultuurikeskus, ujula, hambaravikabinet, esmatasandi tervishoiukeskus (perearst), hambaravikabinet, apteek, kiirabijaam (brigaad), riiklik päästekomando, politsei- või konstaablijaoskond, töötukassa büroo, ehituskaupade kauplus.

Kohalik keskus

Taebla, Risti, Virtsu ja Kullamaa

Algkool, põhikool, lasteaed, noortekeskus/tuba, rahvamaja, välispordiväljak, spordisaal, päevakeskus, sotsiaaltöötaja, politseiametniku vastuvõtukoht, vabatahtlik päästekomando, postipunkt või -kontor, sularahaautomaat või postipank, autokütuse müügikoht, toidu- ja esmatarbekauplus.

Saareline keskus

Nõva, Noarootsi ja Hullo

Lasteaed, algkool, põhikool, toidu- ja esmatarbekaupade kauplus, sularahaautomaat või -punkt, perearst, hambaarstikabinet, postipunkt või postkontor.

Lähikeskus

Linnamäe, Martna, Palivere, Panga ja Kõmsi

Algkool, lastehoid, postipunkt, haruraamatukogu, välispordiväljak, vabaajakeskus, toidu- ja esmatarbekaupade kauplus.

Allikas: Lääne maakonnaplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri