Logistikapataljon paugutab lennuväljal

Logistikakompanii reamehest autojuht Jaan Lehepuu (vasakul) ja logistikakompanii ülem leitnant Anton Auzin. Foto: Arvo Tarmula

Esmaspäevast kostab Kiltsi lennuväljalt automaadivalanguid, valju mootorimüra ja meeste hüüdeid.

Seda lärmi teeb logistikapataljon, kes on oma Ämari lennubaasis olevast kasarmust Kiltsi lennuväljale õppusele tulnud. Enam kui 60 rohelist masinat ja 150 eraldusmärkidega meest harjutavad peamiselt seda, kuidas käituda, kui autokolonn satub vaenlase tule alla. Tuleharjutuse drill käib uuesti ja uuesti.

Logistikapataljon on Kiltsi lennuväljal hõivanud mõlemad ruleerimisrajad ja mitu hektarit metsaalustki. Ära on vaja mahutada kogu kaasavõetud masinapark ja inimressurss. Pataljon on jagatud staabi-, tagala- ja logistikakompaniiks. Igas kompaniis on umbes 50 ajateenijat. Logistikakompanii ülem leitnant Anton Auzin rääkis, et logistikakompanii harjutab konkreetsel õppusel peaasjalikult kontaktidrilli. „Hommikune äratus, kerge söök, drill, lõunasöök, drill, õhtusöök, veel drilli ning lõpuks õhtune relvahooldus, pesu ja magamaminek,” tutvustas Auzin lühidalt päevaplaani.

Parim koht Eestis

Auzin rääkis, et Kiltsi lennuväli on parim koht Eestis, kus harjutada motoriseeritud rännakut ja tegutsemist kuulirahe all. „Siin piisab ruumi ja nähtavust, et kõigile asi selgeks teha,” kiitis Auzin lennuvälja. Tema sõnul sel õppusel veel maanteele harjutama ei minda, kuid edaspidi hakatakse rünnakusituatsioone läbi mängima juba avalikel sõiduteedel.

Drilli täpne ülesehitus on sõjasaladus. „Pole mõtet välisluure tööd kergemaks teha,” põhjendas Auzin.

Kui logistikakompanii keskendub Kiltsis veel uute oskuste omandamisele, siis staabi- ja tagalakompanii täidavad juba varem õpitu põhjal oma üksuse põhiülesannet. Staabikompanii ülesanne on mehitada pataljoni ala läbilaskepunkt, julgestada paiknemisala ja vedusid. Staabikompanii relvastatud reamees on esimene isik, kes meid läbilaskepunktis vastu võttis. „Mina olen reamees Siig ja teie olete sisenenud kaitseväe harjutusalale,” olid tema konkreetsed sõnad. Muidugi ei olnud mehe nimi Siig, kuid pataljoni etikett on omistanud säärase nime kõigile läbilaskepunkti valvureile.

Peaväravast me sisse ei saanudki, sest luba selleks ei antud. Nimelt oli stsenaariumi kohaselt sattunud pataljoni üks tiib rünnaku alla. Läksime ringiga.

Lääne Elu fotograafi Arvo Tarmula väike hõbedane Škoda torkas roheliste kaitseväesõidukite vahelt nii hästi silma, et õige pea peatas meid järgmine reamees Siig, kes uuris, kas meil on ikka luba siin ringi sõita. Õnneks oli ülematega kokkulepe, vastasel juhul oleks meid paukpadrunitega sõelapõhjaks lastud.

Tagalakompanii, kelle põhiülesanne on tagada enda ja teiste kompaniide varustatus, oli ametis autode maskeerimisega. Nimelt oli hommikul tõusnud tugev tuul ümber lükanud mitu maskeerimisvõrkudest autogaraaži. „Tuult on siin palju, kuid see käib asja juurde,” ütles tagalakompanii ülem nooremleitnant Timo Saare.

Üksteist kokka ametis

Teine osa tagalakompaniist oli ametis lõunasöögi valmistamisega. „Üksteist meest rabavad, et kogu pataljon söönuks saaks,” rääkis Saare. Ta lisas, et köögijagu võib olla üksus, mis saab kõige enam vatti. Söök on kolm korda päevas. Toit tuleb valmistada ja isikkoosseisule kätte jagada. Pärast söögikorda pestakse katlad puhtaks ja alustatakse õhtusöögi ettevalmistamist. Samal ajal tuleb hoida teenistusrelv käepärast, sest kunagi ei tea, millal tuleb positsioonile joosta.

Remondi ja meditsiini eest vastutavat tagalakompanii jagu Kiltsis kaasas ei ole. „Remont sõidab välja ainult vajadusel ja meditsiini eest hoolitseb kohalik kiirabi,” teatas Auzin.

Logistikapataljonis aega teeniv reamees Jaan Lehepuu meenutab senist teenistust ainult positiivselt. „Esimene nädal, kui ei olnud veel väeosas valitseva režiimiga harjunud, oli tõesti raske, kuid edasi on kõik läinud ainult paremuse poole,” ütles Lehepuu. Lehepuu hinnangul on ajateenistuses kõige omapärasem see, et seal kohtab väga mitmesuguste iseloomuomadustega inimesi.

Lehepuu märgib, et ajateenistuse kõige suurem boonus temale on juhiload. „Minnes oli mul B-kategooria, nüüd on juures C- ja CE-kategooria juhtimisõigus, peale selle ka luba tegelda ohtlike veoste vedudega,” lausus Lehepuu.

Pärast kaitseväest vabanemist jätkab Lehepuu õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis ehitusinseneri erialal. „Kolm aastat on õpitud, kaks on veel jäänud,” teatas Lehepuu.

Läänemaalt pärit noormehi on tänavu logistikapataljonis aega teenimas paarkümmend. Suur hulk ajateenijaid on Saaremaalt ja pealinnast. Logistikapataljon on Kiltsi lennuväljal neljapäeva hommikuni. Kiltsi lennuvälja väisab logistikapataljon taas aprilli alguses.

Logistikapataljoni põhiülesanded

Kaitseväe rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine

Kaitseväe reservüksuste formeerimine

Kaitseväe lahinguvalmiduse tagamine

Kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine