Toidupank tähistas oma viiendat aastapäeva

Täna pidas Haapsalu Toidupank oma viiendat sünnipäeva. Toidupanga koordinaator Terje Vihur tänas abistajaid ja toetajaid ning ütles, et toidupank vajaks hädasti korralikku laoruumi.

Terje Vihur meenutas, et Eesti Toidupank loodi 2010. aasta talvel Swedbanki ja Eesti-Hollandi heategevusfondi “Päikeselill” toel.

Umbes samal ajal küsinud ettevõtja Koit Uus Terje Vihurilt, et kas ta ei tahaks Läänemaale toidupanka teha, et ruumid on olemas, hakaku tegutsema.

Haapsalus Toidupank alustas tegevust viis aastat tagasi Uuemõisas. Siinseid heategijaid aitas käivitamisel Avatud Eesti Fondile kirjutatud rahataotlus projekt. “See on seni jäänud ainsaks projektiks,” lausus Vihur.

Kaastööpartnereid on toidupangal aastate jooksul olnud kümneid, nii Soomest, Rootsist, Norrast kui ka kodusest Eestist.

“See on suur heategijate ring, kelle toel me tegutseme,” ütles Vihur.

Toidupanga peamiseks abisaajate sihtrühmaks on toimetulekuraskustega paljulapselised pered. Veerand toiduabist jagataksegi neile.

“Aja jooksul on toiduabi saanud üle tuhande toimetulekuraskustes pere,” ütles Vihur ja lisas, et igal nädalal jagatakse toitu keskmiselt 70 perele.

Suurim osa abisaajaist elab Haapsalus, neile jagatakse 41 protsenti toiduabist. Lasterikaste perede liidu kaudu jagatakse 23 protsenti, vene kogukond Haapsalus saab 10 protsenti, Martna ja Lääne-Nigula vald kumbki 9 protsenti toiduabist.

Vihuri sõnul on siinse toidupanga võimekus aastatega kasvanud. “Tänavu ületame toidu vastuvõtmisel ja jaotamisel saja tonni piiri,” ütles Terje Vihur. “See on suur kogus.”

Praegu tegutseb Haapsalu Toidupank ühe Lihula maantee maja keldris. Sada tonni toiduabi tuleb treppe mööda keldrisse vedada ning hiljem jagamiseks taas välja tarida. “Vajadus mugavama laopinna järele on suur,” nentis Vihur.

Terje Vihur nentis, et Toidupangas tegutsevad vabatahtlikud saavad head teha nii, et inimesed, kes seda abi vajavad, saavad seda vastu võtta nii, et neil ei oleks see ebameeldiv.

Fotod: Urmas Lauri