0

10 põhimõttelist muudatust Eesti pagulaspoliitikas

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

margus tsahkna f: merilinMargus Tsahkna. Foto: Merilin Kaustel-Lehemets

Isamaa ja Res Publica Liidu möödunud sügisel tehtud ettepanekute kohaselt muutub Eesti siserändepoliitika rangemaks.

„IRL tegi eelmise aasta sügisel ettepanekud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusesse, et kaasajastada Eesti sisserändepoliitikat. Läbirääkimiste tulemusel saab Eesti meie turvalisust ja kultuuriruumi kaitsva pagulaspoliitika,“ ütles IRL-i esimees Margus Tsahkna.

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas vastava eelnõu teisele lugemisele saata 9. märtsil. Seadusemuudatuste kohaselt säilitab Eesti sisserände üle sisulise kontrolli, nõudes varjupaika taotlevatelt inimestelt lojaalsust ja panust kohanemisse ning ei anna pagulastele eelistoetusi võrreldes siin elavate inimestega.

Eelnõus on 10 põhimõttelist muutust:

1. Ümberasustamise ja ümberpaigutamise küsimustest on kõrgeim otsustuspädevus riigikogul, kes annab komisjoni kaudu oma nõusoleku nimetatud isikute osas. Kui Riigikogu nõusolekut ei anna, siis valitsus tegutseda ei sa.

2. Politsei- ja piirivalveamet kehtestab turvaliste päritoluriikide nimekirja. Sellistest päritoluriikidest tulnud isikutele rahvusvahelist kaitset ei võimaldata, kuna eeldatakse, et see riik suudab pakkuda isikule piisavat turvalisust.

3. Rahvusvahelise kaitse saanud isikul on kohustus osaleda kohanemisprogrammis. Kui ta seda ei tee, siis võidakse elamisluba mitte pikendada.

4. Rahvusvahelise kaitse saanud isikutel on kohustus omandada eesti keel teatud tasemel. Kui ei osale keeleõppes, siis võidakse piirata sotsiaaltoetuste maksmist.

5. Rahvusvaheline kaitse antakse üheks aastaks, mitte kolmeks, nagu seni. Rahvusvahelise kaitse saanud isik peab igal aastal taotlema pikendamist. See annab riigile võimaluse kontrollida, kas kaitse saanud isik on täitnud talle seadusega pandud kohustusi ning kuidas ta on kohanenud meie ühiskonnas.

6. Seaduses on määratletud, et Eestis viibiv välismaalane peab järgima meie põhiseaduslikku korda, vabadusel, õigusel ja õiglusel tuginevat riiki, austama põhiseaduslikke väärtusi, Eesti ühiskonna korraldust ning eesti keelt ja kultuuri. Selle normi rikkumine on üheks aluseks elamisloa tühistamiseks. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele tehakse väärtusdeklaratsioon eelnevalt teatavaks ja ta kohustub seda aktsepteerima.

7. Halduskohtul on võimalus teha väljasaatmisotsuseid kiirendatud korras juhul, kui isik ei saa rahvusvahelist kaitset ja valmistatakse ette isiku väljasaatmist. Täna on mitmeid menetlusi väldanud ka aastaid.

8. Menetlused ümberpaigutatavate isikute kohta tehakse väljaspool Eesti Vabariiki. Luba riiki sisenemiseks antakse üldpõhimõttena isikule alles siis, kui taustakontroll ja uuringud on isiku suhtes läbi viidud.
„Selline põhimõte on juba valitsuse tasemel kokku lepitud ning seepärast ei ole meil veel ühtegi ümberasustatud põgenikku. Nüüd saab see kirja ka seadusesse,“ ütles IRLi esimees Margus Tsahkna.

9. Rahvusvahelise kaitse saajad ei saa täiendavaid toetusi, vaid saavad taotleda üksnes neid, mida saavad ka Eesti Vabariigi kodanikud, lisaks on neile ette nähtud keeleõpe ja tõlge.
Näiteks on tühistatud 4455 euro suurune toetus munitsipaalkorteri remondiks. Praegu arvestatakse eluasemega seotud sotsiaaltoetuste määramisel toimetulekupiiriga seotud koefitsienti – kehtiv seadus näeb ette, et vajadusel hüvitab riik rahvusvahelise kaitse saaja kasutusse antud munitsipaalkorteri remondikulu kuni 1,5 toimetulekupiiri määra ruutmeetri kohta ning maksimaalne taoline toetus ühe inimese kohta oleks 4 455 eurot.
Samuti on rahvusvahelise kaitse saajal praegu õigus saada munitsipaalkorteri sisustamise hüvitist, mille maksimaalne suurus inimese kohta oleks 1 690 eurot. Need toetused kaotatakse ära.

10. Kui rahvusvahelise kaitse saanud isiku koduriigis on olukorda stabiliseerunud, saab ta saata tagasi. IRLi ettepanekute pakett tagab rahvaesindusele kõrgeima otsustuspädevuse; kaitseb Eesti julgeolekut, kuna isikute suhtes tehakse kontroll väljaspool Eestit; võtab maha surve sotsiaaltoetuste huvides pagulasimmigratsiooniks, kuna täiendavate toetuste kataloog on tühistatud ; tagab selle, et isikutel on survestav motivatsioon kohaneda Eesti ühiskonnaga ning sätestab selge reegli, et saabujad peavad austama meie põhiseaduslikke väärtusi.

Samuti annab pakett riigiasutustele tugevamad tööriistad varjupaigaks mitteõigustatud isikute juhtumite menetlemiseks.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
tt
tt

Kindlasti tuleks kusagile sisse kirjutada nende Eesti kodakondsuseta isikute väljasaatmine, kes on siin toime pannud kuriteguside.

wpDiscuz