Saue õllekas pidas lõpupidu

Saue baar paneb uksed kinni, kuid pidas enne maha uhke peo. Foto arhiiv

„Siin on teise Eesti pidu!” kõlas lustlik hüüe, kui Saue õllebaaris teisipäeva õhtul õllekanne kõlistati. Samal ajal pidutseti kultuurikeskuses linnavanema vastuvõtul, eks seda mõeldud siis esimese Eesti peona.

Karja tänav 12 asuv õllebaar ehk rahvakeeli Saue õllekas suleb uksed nädala pärast ja omanik Erich Teder otsustas oma stammkundedele ehk igapäevastele külalistele meeleoluka istumise korraldada. Nagu Eestis kohane, oli peoperemees ülikonnas ja kikilipsuga. Pillimeheld Alari ja Jaak lõid meeleolu, linadega kaetud laudadel oli suupisteid ja märjukest. Erichi abikaasa Tiiu oli peo ettevalmistamisel igati abiks. Peoperenaine oli kutsunud ka mitu oma sõbrannat, et muidu igapäevasesse meesteseltskonda elevust ja särtsu juurde tuua.

Särtsu oli õhtus küll ja veel ning pidu lõppes alles varajastel hommikutundidel. Andres ja Jüri ohkasid kui ühest suust baari kadumise pärast. „Ei tea, kuhu ma nüüd lähen, aga kuhugi mujale õllebaari ma ka ei lähe,” oli Jüri kindel.

„Siin on omad inimesed, kellega on koos istutud ja maailma asju arutatud, nüüd jäävad päevad tühjaks,” ohkas Jaan.

Üldiselt olid aga nemad ja ülejäänud stammid seda meelt, et küllap Erich varsti vanalinnas uue õllebaari avab. Nii arvasid Enn, Valdur, Arvi, Valeri ja mitmed teisedki. Timo oli Helsingist kohapeale sõitnud ja ütles, et ta ei kujuta Haapsalut ilma Saue õllekata ettegi. Lõpuks laulis ta uljalt soomlaste rahvalikku laulu „Saaremaa valss”, kuigi see on tegelikult Raimond Valgre looming.

Erich Teder müüs hoone Müüriääre kohviku pidajaile Rein ja Marget Vatku, kes alustavad peagi vabanevais ruumides oma tegevust.

„Päris koduseks ei tahaks jääda ja olen uue koha otsimisel veidi ringi vaadanud, aga midagi kindlat esialgu ei luba,” jääb juba veerand sajandit baarmenina töötanud mees salapäraseks. Esmalt lubas Teder aga puhata, sest täiskarsklasena on kõrtsimehe ametit küllaltki kurnav pidada.