Foto: Arvo Tarmula
Traditsiooni järgi on pitsikeskuses veebruarikuu näitus kindlal teemal. „Tänavu siis kampsuni teemal,” ütles pitsikeskuse perenaine Mirje Sims.
Enamik kampsuneid on spetsiaalselt näituse tarbeks valminud ja tegema hakati neid novembris-detsembris. Väljas on üle kahekümne kampsuni, mis Simsi sõnul on sama erinevad kui nende loojadki. Sims, kes tunneb hästi nii käsitööseltsi naiste iseloomu kui ka näputöövõtteid, ütles, et oskaks kampsuni järgi pimesi ütelda, kelle tehtud see on.
Mulgi juurtega meister on kasutanud mulgi mustrit, Muhu juurtega meister muhu motiive. On Lihula tikandit ja tuniisi pitsi. Ühe kampsuni sisse on kootud Ridala vöökiri. „Näitusel on tuttuusi kampsuneid. Osa on ka vanast ümber tehtud – kampsun või jakk uues kuues,” ütles Sims.
Näitusel on kootud ja heegeldatud kampsuneid, tikitud ja mõnel muul viisil kujundatud kampsuneid, lihtsamat kudet ja õhkõrna Haapsalu pitsi. Viimast peavad käsitööseltsi naised Simsi sõnul elementaarseks. Väljapanekut uurides on üsna pea selge, et kampsuni hingeelu pole nii lihtne – kampsun võib olla midagi igapäevast kodus selga tõmmata, aga see võib olla ka midagi ülipeent, mida vaid harvadel pidupäevadel kanda. Head soojad ja pehmed on nad muidugi kõik.
Näituse pealkiri „Et kuub poleks külast kuulatud” tuli Simsi sõnul sellest, et kampsunid on hoole ja armastusega ise tehtud, külast ei pea laenama. „Näitame, et oskame ise teha küll. Ei pea ennast võõraste sulgedega ehtima,” ütles Sims.
Kampsuninäituse korraldamise üks eesmärke oli Simsi sõnul ka see, et innustada käsitööseltsi naisi osalema Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu konkursil. Konkursile „Eesti keha kate” oodatakse kevadeni käsitööesemeid, mis ühendavad rahvusliku käsitööpärandi ja nüüdisaegse rõivadisaini.
Kampsuninäitus on pitsikeskuses 5. märtsini. Siis vahetab selle välja Haapsalu teeneka käsitöömeistri Silvi Saarlo 85. sünnipäeva näitus.
Kampsun
Kampsun (murdes ka pihtkuub, Saaremaal abukäised, Hiiumaal vähejäku, läänemurdes pelts, Tartu ja Võru murdes pihtsärk) on lõngast silmuskoes kootud või heegeldatud üle pea selga tõmmatav või eest kinnitatav (nööpidega, tõmblukuga vms) pikkade varrukatega riietusese. Kampsun võib olla ümara, kõrge või V-kaelusega. Kampsunil võivad olla taskud. Üle pea seljas käivat kõrge kraega kampsunit võidakse nimetada sviitriks. Üle pea tõmmatavat kraeta kampsunit nimetatakse pulloveriks, eest nööbitavat õhemat kampsunit nimetatakse kardiganiks.
