70 protsenti läänlastest peab oma lemmikspordialaks kõndimist. Foto Arvo Tarmula.
Valio läbi viidud sportimisharjumuste uuring selgitas välja, et Eesti kõige aktiivsemad kõndijad on Läänemaal.
Läinud aasta lõpul viis Valio uue proteiinisarja PROfeel turuletoomise eel läbi uuringu selgitamaks välja, millised on Eesti elanike sportimisharjumused. Uuringust selgus, et eestlaste üks lemmikspordialasid on kõndimine, millele järgnevad rattasõit, ujumine ja jooksmine. Eesti aktiivseimad kõndijad elavad Läänemaal (70%).
Uuringus osalenud inimestel paluti nimetada kuni kolm spordiala, mida nad kõige meelsamini harrastavad. Vaatamata Eesti rahva väidetavalt suurele suusalembusele nimetas vaid kümnendik vastanutest meelisalana suusatamist ning koguni 49 protsenti vastanuist pidas hoopis kõndimist oma üheks eelistatuimaks spordialaks, kellest tervelt kaks kolmandikku moodustasid naised.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini hinnangul on kõndimine hea sotsiaalne tegevus, mida saavad olenemata vanusest või füüsilisest vormist harrastada praktiliselt kõik inimesed. „Kõndimine annab hea tuju, toonuse ja võimaldab midagi oma tervise ja keha heaks ära teha,“ sõnas Kalbin.
Uuring näitas, et kõndimist harrastavad eelkõige inimesed, kes soovivad turgutada enesetunnet või tervist. Väljenägemise parandamiseks aga külastatakse pigem jõusaali (57%), kolmandik käib ka jooksmas.
„Kõndimine on lihtne algus kõigi nende jaoks, kes soovivad astuda esimese sammu tervislikuma elu suunas. Need, kes aga soovivad kasvatada lihasmassi või mahtuda kapinurka nukralt rippuma jäänud kleiti, võtavad käsile pigem mõne suurema koormusega spordiliigi,“ lisas Kalbin.
Seda, et kõndimine on hea füüsiline koormus, kinnitab ka MyFitnessi treener Eva Ottas, kes Valio PROfeel proteriinikohupiimakreemide pakendil toodet soovitab.
„Kõndimist saab lugeda treeninguks, kui pulss on tavalise jalutamisega võrreldes vähemalt 10-15 lööki kõrgem. Sportlik kõndimistempo on selline, mis tekib inimestel automaatselt, kui nad on kuhugi kiirustamas – võtab kergelt hingeldama, kuid ei välista täielikult näiteks kaaslasega rääkimist,“ ütles Ottas.
Eriti tõhus ja suurema kalorikuluga on Eva Ottase sõnul kõndimine mäkke, mis aktiveerib rohkem jala- ja tuharalihaseid. „Samuti tasuks eelistada kepikõndi, sest nii ei „unusta“ treenija käsi õlavöötmest liikuma panna ning kehaline aktiivsus on veelgi suurem,“ kinnitas Ottas.
Eriti populaarne on kõndimine naiste seas, mida näitas asjaolu, et kaks kolmandikku kõndimist oma meelisalana nimetanud vastanutest olid just naissoost. Ühtlasi ilmnes uuringust, et kõndimist ja rattasõitu harrastavad linnaelanikest enam maapiirkonna elanikud. Üle poole kõndimist harrastavatest vastanuist elab maal, kusjuures Eesti aktiivseimad kõndijad elavad Lääne- (70%) ja Kesk-Eestis (59%). Linnas elavate inimeste seas eelistab spordialana kõndimist 46 protsenti.
Kalbin nentis, et linnakärast eemal leiab arvukalt terviseradu ja muid looduskauneid kohti, mis kutsuvad end avastama. „See on privileeg, mida suuremate linnade elanikel sageli pole. Sel põhjusel otsitakse alternatiive, mida näitab ka linnaelanike sagedasem jõusaalide ja aeroobikatrennide külastamine,“ tõdes Kalbin.
