Pilk katustele! Katustelt kukkuv lumi ja jää võib teha palju pahandust

Lumistel tänavatel liikudes tasub vaadata ka üles. Foto: Arvo Tarmula

Hetkel tänavatel valitseva rohke lume tõttu on inimesed harjunud olema ettevaatlikumad nii autoga kui ka jalgsi teedel liigeldes. Tihti aga ei osata pöörata tähelepanu enda kohal katuseäärtel toimuvale.

Seesami kahjukäsitluse juht Jy Jõhviku sõnul aitab katustelt lume ja jää kukkumise kahjusid ennetada ka inimeste endi tähelepanelikkus. Kuigi pidevalt tuletatakse meelde, et iga majaomaniku ja -haldaja kohustus on puhastada majakatused lumest ja jääst ning katuseräästad jääpurikatest, ei jõuta seda paraku alati õigeaegselt teha.

„Õnnetuse ennetamiseks soovitame ka tänaval liiklejatel endil veenduda, et pargitud autot või jalakäijaid ei ohustaks lume või jää kukkumine lähedalasuva hoone katuselt. Igaks juhuks tasub nähtavalt ohtlike jääpurikate ja vajunud lume alt kaugemalt mööda käia ning võimalusel ka autot mitte ohtlikusse tsooni parkida,“ soovitas Jõhvik.

Katuselt kukkunud jää ja lume poolt tekitatud kahjud peab hüvitama põhjustaja ehk majaomanik. Kui majaomanikul on olemas vastutuskindlustuse leping, hüvitatakse katuselt langeva lume ja jää poolt hoone vahetus ümbruses asuvale varale, autodele või inimestele tekkinud kahju.

„Kui kahju on tekkinud, tuleb see kindlasti sündmuskohal fikseerida. Välja tuleks selgitada, kes on kahju põhjustanud maja omanik. Kui omaniku väljaselgitamine osutub keeruliseks, tuleks anda juhtunust teada politseile (või munitsipaalpolitseile) ja teha kindlasti ise kohapeal pilte, et oleks hiljem tuvastatav, kus kahju täpsemalt juhtus. Seejärel tuleb nõue esitada kahju põhjustajale, kes vastutuskindlustuse olemasolul nõude ise oma kindlustusandjale edastab,“ selgitas Jõhvik.

Kui kannatada sai auto, millel olemas kaskokindlustus, siis saab auto korda kasko lepingu alusel. Kahju põhjustanud maja omanikult saab kannatanu sellisel juhul tagasi nõuda omavastutuse osa.

See aga ei tähenda, et piisab kindlustuslepingu sõlmimisest ja lumega katusel enam tegeleda vaja ei ole.

„Majaomanikud peavad ilmutama heaperemehelikkust ja kontrollima olukorda oma hoone katusel ning kindlasti vähendama lumekoormat, kui kihi paksus küündib juba paarikümne sentimeetrini. Märg ja raske lumi seab ohtu nii katusekonstruktsioonid, mis võivad liigse raskuse all puruneda, kui ka jalakäijad ja autod tänaval, kellele kogu katusetäis lund või jääpurikaid kaela võivad sadada,“ kommenteeris Jõhvik.

Katuste puhastamisega ei tohiks viivitada. „Ei tasu kevadist lumesulamist ootama jääda, vaid õnnetuste vältimiseks tuleb katused puhtaks teha. Samuti tasub kontrollida majade pööninguid, sest tuisuga võib lumi ka sinna pääseda. Katuse alla kogunenud lume sulamine võib aga põhjustada ulatuslikke veekahjusid kogu majale,“ hoiatas Jõhvik.