Valimisea alandamine – ühed poolt, teised vastu

Noarootsi kooli 9. klassi õpilased, kellest pooled on 15- ja pooled 16aastased, kehitasid küsimuse „Kas teie ka valima lähete?” peale esialgu õlgu. Foto Arvo Tarmula

Tuleva aasta 15. oktoobril peetavail kohaliku omavalitsuse valimistel saavad oma hääle anda esimest korda ka alaealised.

Eelmisel neljapäeval võttis riigikogu vastu seaduse, mis alandab valimisõigust 16 eluaastale. See muudatus on tekitanud noortes segadust.

Noarootsi gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Margus Maiste ei poolda kõnealust seadusemuudatust. Ta põhjendas seda asjaoluga, et põhjalikumalt räägitakse valimistest alles gümnaasiumi lõpuklassis, kuid 16aastased ei käi veel 12. klassis. Mingil määral käsitletakse valimisi ka põhikoolis, kuid üsna pealiskaudselt. „Ühest kõrvast sisse, teisest välja,” iseloomustas Maiste põhikooliõpilaste tähelepanuvõimet.

 „Oleme koolitundides seda teemat puudutanud, kuid enamik õpilasi on öelnud, et nende arvates ei ole see õige samm,” lausus Maiste.

Maiste selgitas, et jutt sellest, nagu hariks valimisea alandamine noori poliitiliselt, ei ole tõsiseltvõetav. See olevat täiesti tavaline poliitpsühholoogiline käitumine. Maiste tõi näite, et kui panna kandideerima mõni õpilaste seas populaarne abiturient, tuleb temale hääli kui kosest.

Kõige enam võidavad valimisea alandamisest parteid, kel on tugevad noorteorganisatsioonid, sest noorte hääled lähevad enamasti ikka noortele. Maiste on veendunud, et uue seaduse vastuvõtuga kasvab valimistel osalejate protsent, sest sellised võimalused pakuvad noortele huvi.

Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna on aga vastupidisel arvamusel. „Õpilased on kaaslaste suhtes kriitilised,” ütles Lõuna vastuseks noorte arvamusele, et nad ei vääri valimisõigust. „Naistele andsid mehed valimisõiguse, alaealistele annavad täisealised,” kommenteeris Lõuna.

„9.–10. klassi noor on võimeline mõtlema, arutlema, otsuseid langetama,” kinnitas Lõuna. Tema sõnul on kohalikel valimistel osalemise õigus ka tugeva haridusliku mõjuga, sest see sunnib koolinoori süvenema ja kaasa mõtlema. Samuti seob see noori varakult kogukonnaga.

Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) õpilasesinduse asepealik Grete Lehemaa ütles, et tema ei ole kohalikel valimistel valimisea alandamisest vaimustuses. „Enamik 16aastasi ei ole veel võimelised teadlikult kellegi kasuks otsustama,” arvas Lehemaa.

Lehemaa meenutas, et kui ta aasta tagasi esimest korda täisealisena valimas käis, oli see kogu perele pidupäev. „Panime uhked riided selga ja läksime oma häält andma,” sõnas Lehemaa. Ta meenutas, et oli siis põhjalikult tutvunud kõigi kandidaatide programmidega ja teinud teadliku valiku, 16aastaselt ei oleks ta seda kindlasti mitte teinud. „Ilmselt ei oleks ma isegi mitte valima läinud,” oletas Lehemaa.

LÜGi 10. klassi õpilane Liivia jagas Lehemaaga arvamust. „Kui mõtlen oma klassi peale, siis enamik õpilasi valiks selle, kelle valib nende sõber, ise nad vaevalt suvatsevad valimiskampaaniasse süüvida,” nentis Liivia.

LÜGi õpilane Martin Nerman neiude arvamust ei jaga. Tema hinnangul on valimisea alandamine kohalikel valimistel hea otsus. „Noored saavad valimiskogemuse,” ütles Nerman. Ta põhjendas, et valimiskogemus annab noorele võimaluse tunda vastutust ja kohustust Eesti riigi ees. Nerman arvas, et tänapäeva noored on juba küllalt nutikad ning oskavad head ja halba meediakanalitest kuuldu põhjal eristada.

Nermani arvates võiks see ka suurendada valimistel osalejate hulka. „Noored hääletavad kindlasti rohkem kui täiskasvanud,” sõnas Nerman.

Noarootsi kooli 9. klassi õpilased, kellest pooled on 15- ja pooled 16aastased, kehitasid küsimuse „Kas teie ka valima lähete?” peale esialgu õlgu. Hiljem poetasid moka otsast, et kui võimalus on antud, siis ilmselt nad sellest ka kinni haaravad.