Töömees Haapsalu varjupaigas. ARVO TARMULA
Külmade tulekuga on varjupaikades küll tavalisest rohkem inimesi, aga ruumipuudust veel ei ole.
Haapsalu kolmes varjupaigas elab praegu ligi 60 inimest, neist pooled on Tulbi tänaval täiskasvanute varjupaigas. Samaaria turvakodus Pargi tänaval on 11 ja sotsiaalmajas 15 inimest.
„Ruumi veel on,” ütles Tulbi tänava varjupaiga pidaja Taavi Käsk MTÜst Sotsiaalhoole Ühing. „Kõik, kes on tahtnud peavarju saada, on saanud.”
Et vabu kohti on veel, kinnitati Lääne Elule ka Samaaria turvakodust ja sotsiaalmajast.
Aina nooremad jäävad kodutuks
Tulbi tänava varjupaiga 33 asukast 27 on Haapsalust. Peamiselt elavad seal mehed. Naisi on vähe, aga alkohoolikust naisi peab Käsk meestest hullemakski.
Käsu sõnul muutub varjupaiga asukate vanus aina nooremaks. Kahest viimati tulijast on üks veidi alla 40 ja teine veidi üle 40.
„Elu on käest ära läinud, kohtutäiturid on kukil, pension arestitud,” nimetas Käsk põhjusi, miks varjupaika satutakse. „Eks ta ole alkohoolikute pansionaat.”
Enamik varjupaiga asukaid räägib eesti keelt.
Haapsalu linnavalitsus maksab Sotsiaalhoole ühingule varjupaiga pidamise eest ligi 54 000 eurot aastas. Ainult öömaja eest tuleb maksta 255 eurot kuus. Põhiosa sellest on personalikulu. Töötajaid on varjupaigas 8, aga kõik ei ole täisajaga. On valvurid, perenaine, remondimees, sotsiaaltöötaja ja juhataja Taavi Käsk.
Osa inimesi elab juba aastaid Tulbi tänava varjupaigas, aga on ka edulugusid. Käsk tõi näiteks ühe noorema mehe, kes elas peaaegu aasta Tulbi tänavas, aga nüüd on tal töökoht ja omaette elamine. Praegu elab turvakodus samuti mees, kellel on lootust oma elu peale saada.
„Käib tööl ja kui ta jätkab samas vaimus, saab üürikorteri ja majast minema,” sõnas Käsk. Oleneb inimesest endast, mitte võimalustest.”
Ridala volikogu esimees Toomas Vallimäe juhtis Samaariat 24 viimast aastat. Uuest aastast on Samaaria Eesti Misjoni tegevjuht Mihkel Nõlvak.
„Inimene ammendub ja igaüks vajab oma elus rahulikumat aega,” ütles Vallimäe. Tema sõnul saab umbes kolmandik Samaaria turvakodus elanud mehi omile jalgele. „Minu meelest on see hea tulemus, aga lati saab alati kõrgemale tõsta.”
Nõlvaku sõnul tuleb turvakodu talvel peaaegu täis. Kõige rohkem on inimesi Pärnu ja Hiiumaa turvakodus. Hiiumaa turvakodu on spetsialiseerunud vanade inimeste toetamisele, Pärnus ja Haapsalus elavad turvakodus peamiselt alkoholisõltvuses mehed.
Haapsalus mahub Samaariasse elama 15 meest, praegu on neid 11.
Üldjuhul satub inimene turvakodusse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja kaudu, aga vahel tullakse ka ise ukse taha. „Siis uurime, kus on sissekirjutus, milline on seis,” kirjeldas Nõlvak.
Tavaliselt maksavad turvakodu eest omavalitsused, aga Nõlvak kinnitas, et kedagi ei jäeta ukse taha. „Oleme leidnud võimaluse, kas või lühiajaks,” ütles Nõlvak.
Kui varem ei olnud Samaaria turvakodus elamisel väga kindlat ajalist piirangut, siis nüüdsest ei saa enam mitmeks aastaks turvakodusse jääda.
„Püüdleme selle poole, et üheksa kuu kuni aastaga saaks inimene jalad alla,” ütles Nõlvak. „Anname võimaluse tulla raskest olukorrast välja.”
Mõni jääb Samaariasse ka ainult mõneks päevaks: tuleb, vaatab ja läheb ära. Kristliku meelega turvakodusse purjus inimesi ei võeta.
Samaaria teeb koostööd kõigi omavalitsustega. Enim on inimesi siiski Haapsalust, aga on ka pärnakaid ja tallinlasi. Samaaria turvakodu rehabilitatsiooniprogrammi juurde käib ka töö. Kes saeb ja lõhub õues puid, kes hoiab majas korda ja puhtust.
Nõlvaku sõnul tahavad mehed tööd teha ja neile võiks veel lisateenistust võimaldada, näiteks võiks neid tellida lund rookima või metsa tegema.
Sotsiaalmajja mahub 20 hädalist
„Tavaliselt on meie turvakodu külmaga väga täis läinud,” ütles sotsiaalmaja direktor Serli Küünarpuu. Praegu on aga külmavarju tulnud vaid kaks inimest. Näiteks saatis ühe inimese külmavarju Kullamaa vald.
Kohti on sotsiaalmaja turvakodus 20, aga häda korral mahub ka rohkem. „Kui inimene ei suuda ise maksta, suhtleme omavalitsusega,” ütles Küünarpuu.
Haapsalu elanik peab maksma sotsiaalmajas elamise eest 40 eurot kuus, mujalt tulnu 83 eurot, aga saab ka päeva kaupa tasuda. Selle raha eest on koht soojas toas, köögi kasutamise luba ja pesemisvõimalus.
„Vajadusel saab supiköögist suppi ja kui vaja, otsime ka riideid, toidupank on aidanud,” lisas Küünarpuu.
Külma ei pea keegi kannatama
Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et praegu võib veel olla inimesi, kellel on ahi katki, elekter ära võetud või elukoht külmas kuuris või garaažis.
„Turvakodud töötavad ja külma kätte ei pea keegi jääma,” ütles Rootare. Ta lisas, et vägisi ei saa kedagi kodust ära viia, aga tõsise häda korral leidub alati lahendus.
Korrusmajas võib inimesel tekkida üürivõlg, aga seal ei ole keegi külmas. Rootare sõnul kannatavad külma pigem need, kes elavad viletsas ahjuküttega puumajas ja tihtipeale on isiklik elumaja halvemas seisukorras kui turvakodu.
(„Elu on käest ära läinud, kohtutäiturid on kukil, pension arestitud,” nimetas Käsk põhjusi, miks varjupaika satutakse.) Lõpetage see pankade ja kohtutäiturite omavoli – kapitalistlikus riigikorralduses peaks olema inimese pangaarve puutumatu.