Andrus Ansip. ARHIIV
Euroskeptilise Briti Iseseisvuspartei (UKIP) tellimusel koostatud raportis Euroopa Liidu (EL) institutsioonidest kõige suuremat palka ja muid hüvitisi saava 200 isiku seas on ka viis eestlast.
Uuringu tulemustest selgub, et kõige kulukamad töötajad on Euroopa Liidu eelarvele erinevate EL-i kohtute kohtunikud, märgitakse raporti kokkuvõttes ja nii on ka enimteenivate eestlaste seas esindatud kohtunikud.
Eestlastest kõrgeimale positsioonile – üldpingereas 18. kohale – paigutab UKIP-i uurimus Euroopa Kohtu kohtuniku Külliki Jürimäe, kelle potentsiaalseks kuluks EL-i eelarvele hindab analüüs 425 827 eurot hooajal 2014-2015. Sellest brutopalk on 267 706 eurot, millest pärast EL-i maksude mahaarvamist jäi Jürimäele kätte 258 300 eurot. Palgale lisanduvad aga ka muud toetused ning maksed pensionifondi, mis suurendavadki oluliselt koormust EL-i eelarvele, märgitakse UKIP-i raportis.
Jürimäele järgneb üldarvestuses 30. kohale platseerunud Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, kelle üldkuluks sarnaselt teiste asepresidentidega hindab raport 418 877 eurot, millest brutopalk oli 297 451 eurot ja netosissetulek 270 414 eurot.
Üldnimekirjas 104. on eestlastest kolmandana Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, kelle aastaseks kuluks hindab raport 369 920 eurot, millest brutopalk on 256 998 eurot ning kättesaadav tasu aastas 209 126 eurot.
Eestlastest neljas on üldises edetabelis 136. positsioonile paigutatud Euroopa Liidu Kohtu koosseisu kuuluva Üldkohtu kohtunik Lauri Madise, kelle potentsiaalseks kuluks hinnatakse raportis 357 199 eurot, sellest brutopalk 250 826 ja kättesaadav tasu 237 072 eurot.
Viienda eestlasena mahub esikahesaja hulka 186. positsiooniga Euroopa Komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei, kellele kulub raporti hinnangul 311 855 eurot aastas, sellest brutopalk on 228 364 eurot ja 168 970 eurot netosissetulek.
Tabeli kuus esimest on mõne Euroopa Liidu kohtuorgani praegused või ühel juhul ka endine kohtunik ning alles seitsmes Euroopa Komisjoni praegune president Jean-Claude Juncker, kellele kulus hooajal 2014-2015 EL eelarvest 465 807 eurot, millest brutopalk oli 328 386 ja netosissetulek 308 283 eurot, hinnatakse uuringus.
Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk on pingereas 41. kohal üldkuluga 396 707 eurot, millest brutopalk on 328 386 ja netosissetulek 239 185 eurot aastas.
Euroopa Keskpanga president Mario Draghi paigutub tabelis kogukuluga 406 508 eurot 39. kohale, mille moodustab tervenisti itaallase brutopalk, tema kättesaadav tasu on 218 489 eurot.
Tabeli esimesel positsioonil on Euroopa Kohtu endine president Vassilios Skouris, kellele kulus aastas 546 747 eurot, hinnatakse raportis. Sellest brutopalk oli 328 386 ning kättesaadud tasu 319 169 eurot.
Euroopa Komisjoni tavavolinikud lähevad EL-i eelarvele maksma 376 641 eurot, millest 267 706 eurot on brutopalk ja 248 033 eurot nendele kätte jääv tasu. Nende summadega jäävad volinikud esikahesajas kohtadele 76-94.
Edetabeli viimased on EL-i pettustevastase agentuuri (OLAF) peadirektor Giovanni Kessler ja Euroopa Komisjoni tõlke peadirektoraadi peadirektor Rytis Martikonis 278 362 eurose kogukuluga, millest kättesaadav tasu oli 168 970 eurot.
Uuringu koostamisel analüüsiti Euroopa Liidu personalieeskirju, eelarveülevaateid ja muid avalikke dokumente, mille põhjal arvutati erinevate euroametnike ja Euroopa Komisjoni liikmete kulu EL-i eelarvele, liites nende põhipalga ning hüvitised ja lisatasud. UKIP-i uuringus rõhutatakse ka, et Euroopa Liidult palka saavad töötajad maksavad liikmesriikide maksutasemetest märksa väiksemaid makse, samas nende maksed pensionifondi on tavakodanike omadest märksa suuremad.
Aastakulu arvutati alates 2014. aasta 1. novembrist, kui Euroopa Komisjoni praegune koosseis ametisse astus, kuni 1. novembrini 2015.
Huvitav, et kohalikus lehes ei ole märgitud meie väikelinnakesele olulist infot – Küllike Jürimäe on pärit Haapsalust. Kas lugupeetud ajakirjanikud ei tea seda fakti? Kas keegi pole tahtnud intervjueerida tema ema, kes on küllaltki jutukas daam? See edulugu on väärt, et tuua eeskujuks teistelegi noortele. Ta lõpetas HIK 1980.aastal kuldmedaliga. Küllike on saavutanud kõik oma töö ja pealehakkamisega, teda ei ole upitanud ei õige partei ega mõjukas suguselts.
lisandub veel koduigatsuse tasu.
See on igavene küsimus, mida majandusteadlasedki arutavad. Et miks viimastel aastakümnetel on palgade vahed nii meeletult suureks läinud. Oli ju 50 aastat tagasi riigijuhtidel ja tippametnikel samuti suur vastutus. Ometi on nüüd inimeste töö väärtustamine kuidagi väga segaseks aetud. Ühe inimese tööd hinnatakse niivõrd kõrgelt, et selle eest saadavat tasu ei suudaks ta mistahes luksuslikes tingimustes elades kuidagi ära kulutada, teine teed rasket füüsilist tööd kuid ei suuda oma peret ära elatada. kas see ikka on õigustatud- nii meeletud vahed. Räägitakse ka sellest, et võimu ja raha konsenteerumine on andud tulemuseks, et otsutajad saavad sisuliselt vabal käel otsustada oma palkade… Loe rohkem »
Ja siis tuleme meie ja muudame maailma. Ja teeme seda täpselt nii nagu teie meid õpetanud olete. Ja te ei jäta meile valikuid.
Ilmselt on palga saamine ka ainus asi mida need kelmid meie rahva ja ühiskonna arendamise jaoks teinud on.
Mida nad teevad sellise suure summaga ja kuhu topib ansip omale need sajad tuhanded?
Samas naftabarreli hind on langenud 35.9 usd barreli kohta, aga haapsalus tõsteti bensiini hinda 0,91,5€-lt kohe 1.101€ peale. Täitsa müstika.
Ma pole igatahes pool aastat haapsalust kütust ostnud.