0

Andres Ammas: turg peab jääma

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

 

Valimised - Andres Ammas - VabaerakondSellise loosungiga võitsid Viljandi isamaalased 1990ndail kohalikud valimised. Eks olnud valimisedul ka muid põhjusi, aga napi võidu tagas just see trikiga hüüdlause. Nipp oli selles, et ei ükski konkurent ega senine linnavõim tahtnudki turgu kaotada, aga mõistetavalt tekitas selline sõnastus reaktsiooni: „Või nüüd tahavad nad meie turu ära kaotada! Ei lähe läbi!”

See vana lugu meenus mulle, kui mõtlesin hüüdlausele „Ei massilisele immigratsioonile!”, mille tuules lõppenud aastal mõned poliitikud Eestis, sealhulgas Läänemaal osavalt purjetasid. Ma ei tunne Eestis kedagi, kes sooviks massilist sisserännet. Aga loosungina kõlab see karjatus sama ägedalt nagu „Olgu jääv meile päike!”.

Kusagilt hinge salasoppidest üles pulbitsevate ängide pinnale kerkimine oli möödunud aasta üks märksõna. Salaja kogunenud vimma prahvatamine lööb õhu puhtamaks. Riigikogu valimistel õnnestus see uute erakondade esiletõusu näol küll ainult osaliselt. Kui aga viha pimestab nägema maailma kogu mitmekesisuses, on lugu paha.

Eriti halb on mu meelest seisund, kus kaotame eestlastele nii igiomase võime iseenda üle naerda, ennast peeglist, ka kõverpeeglist vaadata. Minule on ootamatu, et nii paljud lugupeetavad, targad ja head inimesed pahandasid laulu „Ei ole üksi ükski maa” kaverdamise üle „Tujurikkuja” seltskonna poolt. Kas me tõesti suudame nautida küll põhjanaabrite lõikavalt valusat filmi „Isamaaline mees” või inglaste peent eneseirooniat seriaalis „Downton Abbey”, aga meie eneste laulud ja lood on nii-nii pühad, et neid ei tohi puudutadagi? Hoiame klaaskapis ja pühime kord viie aasta tagant tolmu?

Suutlikkus enese üle naerda on rahva vaimse tervise küsimus. „Tujurikkuja” meeskond minu meelest ei irvitanud, ei mõnitanud, vaid narris meid. On ammu teada, et üks karikatuur suudab rohkem kui tüütud manitsuskõned, mida aasta lõpul kahjuks taas pidas Eesti poliitiline eliit.

Kui me ei suuda endale tunnistada oma nõrkusi ja kohatist piiratust, ei suuda oma puuduste üle nalja heita, siis tuleb abi otsida. Abi on siinsamas kõrval ja kõigile kättesaadav: see peitub kultuuris. Otsigem välja ja lugegem üle Oskar Lutsu või Andrus Kivirähki teoseid. Kuulakem ka ikka ja jälle üle laulu „Kaugel külas” esitust briti tenori poolt tänavuselt Hennessy uusaastakontserdilt, et südamed sulaksid ja kalkus kaoks.

Mu meelest on eriti veidrad sotsiaalmeediast loetud väited, nagu keeraks Alo Mattiisen ennast „Tujurikkuja” peale hauas ringi. Pikka aega Alo kõrval olnuna olen täiesti kindel, et ta hoopis naerab pilveäärel, nagu ütles Õhtulehele Ivo Linna. Nii tundliku huumorimeelega ja aja vaimu peegeldavat heliloojat pole rohkem Eestis olnudki, meenutagem kas või tema risotooriume „Roheline muna” ja „Näärmed”, Euroopa-ülistust pilkavat „Eesti euromehe laulu” või poliitikuile pühendatud „Eestile on kombeks”, kus on muu hulgas eneseirooniline tsitaat laulust „Eestlane olen ja eestlaseks jään”.

Ei pea ennast kogu aeg nii kohutavalt tõsiselt võtma. Inimesi on igasuguseid, mõne enesehinnang on nii kõrge, et ütleb iseendalegi „Teie”, aga toredam ja lihtsam on elada, kui oskad asju vaadata mitmest vaatevinklist. Ka poliitikat ei pea kogu aeg tegema, kulm kipras. Söandan enese kogemustest öelda, et 1990ndail oli Toompeal ja ka kas või Haapsalu linnavolikogus lusti, vaimukat tögamist, teravmeelsust rohkem kui praegu, aga ega sellepärast tööd vähem tehtud.

Oleks tore, kui me alanud aastal ei ähvardaks üksteist stiilis, et „küll koidikul siis selgitame, kes meist on õigem eestlane” ega võtaks nii sageli kogu rahva nimel kõnelda. Kui me ei vaataks maailma mustvalgena, otsiksime mõistlikke lahendusi pigem keskelt kui äärte pealt. Kui juhid ei käituks valgustatud monarhidena, kui koalitsioonid, olgu Toompeal või vallas, kuulaksid ka opositsiooni mõtteid, mitte ei talitaks vaid iseenese tarkusest. Kui ükski poliitiline jõud ei võtaks endale õigust kuulutada, mis on euroopalik ja mis mitte.

Lõpuks aga soovin, et keegi meist ei laseks oma naljasoolikal kärbuda.

Andres Ammas

riigikogu liige, Vabaerakond

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ilus ümmargune udu
Ilus ümmargune udu

Kostaks nagu ühe tubli salakommunisti suust.

Hardi Rehkalt
Hardi Rehkalt

Tänan! Artikli valguses võtan seda kui komplimenti. Õpin parimatelt. :)) Kuigi mina näiteks ei tunne Lätis kedagi, kes pooldaks massilist sisserännet meile, ei muuda see olematuks asjaolu, et Euroopas on immigratsiooniga asjad korrast ära.

Max
Max

Mina kuulasin huviga seda laulu ja naersin südamest-väga andekas tekst ja midagi valet seal ei olnud.

vabaerakonna valija
vabaerakonna valija

jäin täna pärastlõunal tukastama ja nägin und … Reform, sotsid ja Vabaerakond arutavad võimalust Vabaerakonna asendamiseks IRL-iga. Reform ja sotsid hakkavad vabadele meestele ja naistele omapoolseid tingimusi esitama … kooseluseaduse rakendusaktide heaks kiitmine, eesti rahva pärast avalikult häbi tundmine (no vähemalt ühe korra ja võimalusel juhtliikme poolt) ….. Ärkasin ja sain aru, et oli uni. Reaalsuses vist nii ei lähe või …

Limpass
Limpass
Eks pidu ja pillerkaar käib alati enne suuri sõdu. Paraku,kes viimasena naerab,naerab paremini. Millal siis Euroopas toimuvat poliitikuhärra meelest tõsiselt võtma tohib hakata? Inimesed on mures,aga poliitikud tänitavad ja agitpopgrupid kiidavad takka. Inimesed on mures,sest Euroopa on siinsamas ja ega ikka ei taha juhuslikkku kuuli või kabistavaid käsi Euroopas perega käies. Tänitage edasi,ega moslemite rännet see ei muuda.Kui Merkel sel aastal maha võetakse, siis mutub junkerite ja kõigi muude asjapulkade ideloogiline sõnastus kägi pealt ja siis ka meie poliitikud ja agitgrupid positsioneerivad end ümber. Merkel kukub,Poola tõuseb,Suurbritannia teatud tingimustel jääb siski liitu. Ahjaa,USA saab vabariiklasest presidendi ja europehmodel läheb olemine… Loe rohkem »
loomulikult
loomulikult

Söandan enese kogemustest öelda, et 1990ndail oli Toompeal ja ka kas või Haapsalu linnavolikogus lusti, vaimukat tögamist, teravmeelsust rohkem kui praegu, aga ega sellepärast tööd vähem tehtud.
Tööd rügasid tavalised inimesed, seda küll, aga Toompea seltskonna eesmärk oli võimalikult rohkem oma tasku krabada.
Ära nüüd pahanda, lugupeetud saadik, see vaid tagasihoilik katse Tujurikkuja stiilis nalja visata.
Sorry.

igal+juhul
igal+juhul

Era-konnad peavad jääma!ha-haa…

Roosi
Roosi

Püstitaks loosungi-Erakondadesõda peab jääma.

Roosi
Roosi

Nali naljaks…..inimesi järjest vähemaks jäänud,millal tõsiselt võtma hakatakse.
Häiris see lorilauluks tegemine,sest jäi pähe kummitama–liiga hästi meisterdatud.

Mati
Mati

Õige jutt, Andres.

wpDiscuz