Rahvlaluuleseminar. Arvo Tarmula fotod
Täna Haapsalu lasteraamatukogus toimuva muinasjutukonverentsi „Muinasjutust mitme kandi pealt” avaettekande pidanud emeriitprofessor ja rahvaluuleuurija Pille Kippar kõneles tõestisündinud lugusid ja kuulujutte läänlastest.
Kippar jutustas näiteks Pässu poest Sinalepas. Pässu poe omanik, kelle nimi, ei olnud üldsegi Päss, olnud krutskeid täis mees: kui tema teada oli kundel raha, pannud ta hinda otsa, kui kunde olnud vaesemat sorti, siis võtnud hinda alla.
Kord jälle toodud Ridala kooli n-ö eksponaadiks ja lastele vaadata rästik, esimesel ööl aga olla rästik põgenenud, peale selle ka poeginud. Rästikupoegi püüdma mobiliseeritud õpetajad otsinud põhjalikult kõik unkad läbi ja leidnud ühe poja käänamise ja pööramise tabelite vahelt. Hulk poegi püütud kinni, aga et keegi ei teadnud, kui palju neid sündis, oli ikkagi oht, et mõni lastest rästiku käest salvata saab.
Koluvere kandis sündinud Kippar meenutas ka hiljaaegu lahkunud Ilmar Jõesood. Kippari sõnul oleks just nüüd paras aeg kuulutada välja Jõesoo kohta mälestuste kogumise võistlus, sest lahkumisest pole veel kaua möödas.
Lõpuks püstitas Kippar küsimuse, kes on õige läänlane. Kas see, kelle juured mitu põlve Läänemaal, või see, kelle vanemad pole küll Läänemaalt pärit, on aga siia tulnud ja oma lastele siia kodu loonud, või ka see, kes ise on Läänemaale kolinud? Kas Ernst Enno oli läänlane või mitte? küsis Kippar ja pakkus, et läänluse küsimus võiks olla mõne järgmise seminari teema.
Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Anu Korb pidas ettekande Ottesoni Roosi vanamesi juttudest. Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järve sõnul on Korbi ettekande pealkirja kohta mitu korda küsitud, kas on ikka õigesti või on sees kirjaviga. Tegelikult on kõik õigesti: vanamesi jutt tähendab väljamõeldud juttu, kus on pool tõde, pool valet, et kuulajad „huvitusega” kuulaksid.
Siberis Eesti külas 1899. aastal sündinud ja kuus klassi haridust saanud Ottesoni Roosi on saatnud Eestisse 3000 lehekülge tihedas kirjas käsikirjalist materjali, mida Anu Korb on uurinud. Kuus klassi haridust oli tollal suhteliselt hea haridus, ütles Korb. Ottesoni Roosi järgi jutustanud „vanamesi jutte” üksteisele täiskasvanud, lapsed istunud vagusi nurgas, ja jutttude rääkimise lõpetanud „Musta härja jutt”, mis on lõputa jutt. Jutustaja jätkanud, kuni rahvas nõudnud, et nüüd olgu jutul lõpp.
Muinasjutuseminar kestab Haapsalu lasteraamatukogus täna kella viieni õhtul. Sõna saavad lasteraamatu-uurija Krista Kumberg, kes kõneleb pahalaste muut(u)misest nüüdisaegses ühiskonnas, kirjanik ja rahvaluuleuurija Reeli Reinaus, kes kõneleb muinasjuttude ja tõsielusarjade ühistest joontest, jt.
Seminari lõpetavad 2015. aastal Eestis valminud muinasjututeemalised filmid.
