Terviseameti Haapsalu esinduse juhi Lea Kiisi sõnul on Läänemaal vaktsineerimisega veel kõik hästi. Foto. Kristjan Kosk
Terviseameti andmeil on Läänemaal lapsed nõutud määral vaktsineeritud, mistõttu pole ohtu, et Tallinna ja Harjumaa leetripuhang võiks ka meil haigestumist põhjustada.
Kuigi Läänemaale pole leetrid veel jõudnud, on hiljuti Eestis avastatud leetrijuhtumid taas päevakorrale tõstnud vaktsineerimise teema. Terviseameti Haapsalu esinduse juhi Lea Kiisi sõnul on Tallinnas ja Harjumaal avastatud kolm leetrijuhtumit ameti seisukohast haiguspuhang. Eelmisel aastal ei registreeritud Eestis näiteks ühtegi leetritesse haigestumist. Suurem haiguslaine oli 2006. aastal, mil haigestus 25 inimest. Toona ja ka nüüd jõudis haigus Eestisse välisreisil käinud inimestega.
Eestis on leetrid tänu vaktsineerimisele sama hästi kui likvideeritud, Euroopas üldiselt esineb seda haigust aga üsna mitmes riigis. Sellesse haigusesse on nakatunud tuhanded inimesed Venemaal, Saksamaal, Itaalias ja mujalgi. Kiis selgitas, et tänapäeval, mil inimesed reisivad palju, levivad ka nakkushaigused kiiresti – 37 tunniga võib nakkus ühest maailma otsast teise jõuda. „See, et meil enam haigust ei esine, ei tähenda, et nakkus kusagilt mujalt siia ei või jõuda,” lisas ta.
Kiisi sõnul teeb leetrid eriti ohtlikuks peiteaeg ja haiguse kiire levik. Haigestunud inimene on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket ning haigus nakkab väga kergesti. „Peaaegu kõik haigega kokkupuutunud, kes pole vaktsineeritud, haigestuvad,” ütles ta. Kiis lisas, et haigusest endast ohtlikumad võivad olla tüsistused: kopsu-, keskkõrva- ja peaajupõletik.
Ka pole enam tegemist pelgalt mitte lastehaigusega, vaid sel korral on nakatunute seas just täiskasvanud, kes on saanud ühekordse vaktsiinidoosi. Leetrid on haigus, mille vastu vaktsineeritakse lapseeas.
Praegu kasutatakse kolmikvaktsiini: leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Esimest korda vaktsineeritakse üheaastaselt, teist korda 13aastaselt. Kiisi sõnul annab ka üks doos mõningase immuunsuse. Terviseametnikele ja meedikuile teeb muret eelkõige see, et lapsevanemate hulgas on liikvel arvamus, et vaktsineerimine võib laste tervisele kasu asemel hoopis kahju tekitada. „Tuleks vaadata laiemat pilti ja mõelda, mis tähendab vaktsineerimine ühiskonnale,” ütles Kiis. Mitmed haigused nagu leetrid, difteeria, 1950.–1960. aastail lapsi sandistanud lastehalvatus jm on tänu vaktsineerimisele peaaegu likvideeritud.
Maailma terviseorganisatsioon soovitab, et elanikest peaks vaktsineeritud olema üle 95 protsendi. Kiisi sõnul on Eestis see nõue praegu täidetud. „Ka Läänemaal on pilt üsna hea, aga ei tea küll, kui kauaks,” lisas ta. Näiteks leetrite, mumpsi ja punetiste vastu on meie maakonnas vaktsineeritud üle 95 protsendi 2kaheaastastest ja üle 96 protsendi kuni 14aastastest lastest. Tallinnas on aga vaktsineeritud veidi üle 91 protsendi ja Harjumaal alla 90 protsendi kaheaastastest lastest. „Just Tallinnas ja Harjumaal on aga rahvastiku tihedus suurem, mistõttu levivad haigused kiiremini,” ütles Kiis.
Lastearst Katrin Raidla sõnul tuleb Haapsalus vaktsineerimisest keeldumist ette üsna harva. Ta lisas, et viimase üheksa aasta jooksul, mil ta on vaktsineerimisteemaga rohkem kokku puutunud, pole keeldumiste hulk märkimisväärselt kasvanud. „Keeldujad toovad argumendiks peamiselt selle, et vaktsiinid kahjustavad laste tervist ja kardetakse kõrvaltoimeid,” ütles Raidla. Ta lisas, et mõnel juhul toovad keeldujad põhjenduseks ka selle, et neid haigusi, mille vastu vaktsineeritakse, enam ei ole.
Raidla ütles, et väga aktiivselt ei püüa ta keeldujaid ümber veenda. „Teetanuse kohta ütlen küll, et selle võib saada igasuguste vigastuste puhul või maapinnast,” tõi ta näite.
Kiis ja Raidla mõlemad kinnitasid, et aja jooksul on vaktsiinid tunduvalt puhtamaks ja paremaks muutunud. „Enam ei näe vaktsineerimise järel ka nii sageli kõrvaltoimeid,” ütles lastearst. Ta lisas, et kui eelmisest aastast hakati väikelapsi riiklikult rotaviiruse vastu vaktsineerima, siis tulemusi on näha – haiglasse satub sellesse haigusesse haigestunud väikelapsi varasemast vähem.
