Loomad ei oska ennast sõnadega väljendada, aga see ei tähenda, et nad omavahel või meiega ei suhtleks. Vastupidi. Vaikuses on jõud, loomade kommunikatsioon kehakeele abil on aga tihtipeale tunduvalt värvikam ja nüansirikkam kui see, mida me inimesed sõnadega oma igapäevastes vestlustes saavutame. Mõnikord oskavad õnneks ka inimesed vaikimise võlu ja ilu enda huvides ära kasutada. Parim näide on tants, olgu see siis ballett või moodne tants. Kuigi neis sõnu ei kasutata, on tantsijate liigutustest ja miimikast väga hästi aru saada, millest käib „jutt”. Vaikusest hoolimata saab terve lugu kirjeldatud.
Loomadega päevast päeva töötades on nende kehakeelt mõista ja lugeda ülioluline. Juba kliiniku uksest sisenedes üritan alati aru saada, millises meeleolus on loomad ja millise seisukoha kavatsevad nad minu suhtes võtta. Uute patsientide korral uurin siis omanikelt alati lisa ja vaatan, kas omaniku jutt ja looma hoiak omavahel klapivad. Mõnikord on omanikud oma lemmikute asjus väga skeptilised, kuigi loom on hoiakult täiesti lõdvestunud ja rahulik. Teinekord aga üllatavad omanikud mind teatega, et koer on väga sõbralik, kuigi koera enda keha pingest ja närvilisest pilgust on näha, et see nii ei ole.
Koertega on kõige tähtsam ühele tasandile laskuda. Kükitades ja andes neile võimaluse otse silmast silma vaadata teen ennast teadlikult esmalt natuke nõrgemaks, et neile julgust ja usaldust juurde anda. See annab neile võimaluse mind paremini lugeda ja minu suhtes seisukoht võtta. Nii mõnelegi loomaomanikule võib muidugi natuke veider tunduda sellise alatasa maas kükitava loomaarstiga vestlust pidada, aga koertel on selle üle ainult hea meel. Olgu siis tegu kas chihuahua või bernhardiiniga. Kui ma olen nõnda maast ja madalalt aru saanud, mis koeraga on tegu, saan ma oma käitumist paremini plaanida. Näiteks saab vastupidi püstist keha hoiakut ja ülevalt alla surumist väga hästi ära kasutada, et domineerivaile koertele nende koht kätte näidata. Seda teevad ka koerad omavahel. Kindlasti olete juba vähemalt korra näinud, kuidas üritab üks koer teisele pead turja peale suruda või teise turja najalt ennast püsti ajada. See kõik võib olla mänguline, aga peamiselt üritavad nad sellega oma üleolekut näidata ja sellele võib sekundite vältel juba kõva kisma järgneda.
Täpselt sama tähtis nagu loomade „lugemine” on valitseda loomade juuresolekul omaenda keha. Inimesed võivad omavahel suheldes olla oma kehahoiaku ja kehakeele suhtes hooletud. Mõni räägib näiliselt rõõmsameelset juttu, ent on sisimas muredest nii vaevatud, et terve keha on justkui selle suure lasti all küüru vajunud. Teine aga üritab sõnadega rahustada, olles ise pingul nagu vibunool. Sõnadega valetada on väga lihtne, aga oma keha valetama panna nõuab juba oskuslikke pingutusi. Ehk juba selle najalt on loomade elu lihtsam ja üldjuhul ausam. Pidevalt sõnadele keskendudes kipuvad inimestel need lihtsad asjad tihtilugu meelest minema. Väljend „loomad tunnevad hirmu” tuleneb just sellest kehakeele lugemisest. Nad saavad hästi aru, kui oleme ebakindlad või lausa kartlikud nende vastu, ja võivad sellekohaselt reageerida. Rahulik hingamine ja naeratamine on muide väga head viisid, kuidas oma keha pingeid vähendada. Aga vaadake, et te samal ajal vihaselt hambaid ei krigista.
Kuigi loomad omavahel sõnu ei kasuta, on nendega töötades ja neid õpetades võimalik käsklused ja eriti just oma hääle toon enda kasuks tööle panna. Häält võib kasutada näiteks selleks, et looma tähelepanu kõrvale juhtida. Hiljuti oli meil vaja ühel väikesel ja võrdlemisi närvilisel koeral verd võtta. Hetkel, mil hakkasin nõela sisse lükkama, seletasin koerale kõva häälega ja mesimagusalt, et ta on maailma kõige vingem kuts. Väike nähvits oli sellest teatest hetkeks nii hämmingus, et jättis igasuguse rapsimise ja jäi mulle mõtlikult otsa vaatama. Imekombel piisas sellest sekundist, et kanüül õigesse kohta lükata. Samamoodi õnnestub mõnikord närviliselt agressiivseid koeri käsitseda. Kindlat, selget ja veidi sügavamat hääletooni kasutades räägin ma neile ilmast või rohulibledest, sel ei ole mingit tähtsust. Peamine on, et mul õnnestub neile selgeks teha, et mina neid ei karda. Võib-olla mõjub see rahustavalt ka mulle endale.
Loomi õpetada on põnev. Kui tahate olla aga eriti hea õpetaja, võtke endale aeg, et oma õpilasi lähemalt uurida ja nende käitumisest vajalikke teadmisi ammutada.
