Lihula muuseum pidas sünnipäeva

Laupäeval tähistati Lihula mõisas Lihula muuseumi 20. sünnipäeva ja ühtlasi esitleti raamatut "Vana-Läänemaa ajaloo radadel III".

1995. aasta 25. novembril asutatud Lihula valla muuseum avas uksed 24. veebruaril 1996. Laupäeval olid Lihula mõisa kogunenud saalitäis rahvast: nii neid, kes muuseumi ja selle loomisega tihedalt kokku puutunud kui ka lihtsalt õnnitlejaid. 

Mõisa aidavõtit sümboolselt käest kätte andes meenutasid muuseumi endised ja praegused töötajad oma muuseumi-aastaid.  

Muuseumi asutamise hinge ja eestvedaja Mati Mandeli sõnul sai kõik alguse juba 1987. aastal kui ta juhatas arheolooglisi kaevamisi Lihulas kultuurikeskuse kõrval. "Sealt tuli mõte, et Lõuna-Läänemaal ei ole muuseumi ja miks peavad siinsed leiud Tallinna minema," rääkis Mandel.

Lihula ajaloo propageerimiseks loodi fond Keskagne Lihula, mille tuumiku moodustasid arheoloogilistel kaevamistel osalenud. Fondi üks eesmärke oli ka Lihulasse muuseumi asutamine.

Muuseumi rajamine Lihula mõisa muutus konkreetsemaks kui mõisahoone 1990. aastate alguses tagastati endisele omanikule Madli Roosiorg Kirchhoffile, kes selle Keskagse Lihula fondile kinkis. Fondi liikmete vabatahtliku tööna remonditi ära esimesed paar ruumi ja pandi kokku ajutine näitus. Sai selgeks, et ühiskondlikus korras muuseumi pidada pole võimalik. Mati Mandeli sõnul haakus muuseumi loomise mõttega Lihula toonane vallavanem Jüri Reismaa ja nii asutatigi Lihulas vallamuuseum, mille esimene direktor oli Jaak Kastepõld.   

Lihula muuseumi esimesed direktorid Jaak Kastepõld ja Tarvi Sitsi meenutasid, et algusaastad olid põnevad – teha oli palju, kuid raha nappis ja nii tuli leida nutikaid lahendusi. Hoolitseda ei tulnud ainult muuseumi, vaid kogu hädasti remonti vajava mõisahoone eest.  

Seda, et muuseumi direktori roll pole pelgalt juhtimine, vaid tegelda tuli kõigega, alates näituste koostamisest ja ekskursioonide juhtimisest kuni muru niitmiseni linnusemäel, kinnitasid kõik 20 aasta jooksul ametis olnud muuseumijuhid. 

Praktliste murede lahendamise kõrval käis kogumistöö. Jaak Kastepõld nimetas seda võidujooksuks ajaga, sest oli veel inimesi, kes vanu aegu mäletasid ja osasid fotodel olevaid inimesi tuvastada. Praegugi paistab Lihula muuseum silma märkimisväärse fotokogu poolest. 

Reorganiseerimise tõttu vahepeal varjusurmas olnud Lihula muuseum on uue juhataja, poolteist aastat ametis olnud Maarja Jõevee käe all taas ellu ärganud. Sünnpäeva puhul avati muuseumis näitus Lihula kandi rahvarõivastest. Välja on pandud nii taludest muuseumikogusse jõudnud rõivad kui ka tänaste Lihula naiste tikitud seelikud.  

"Et nii väikesel vallal nagu Lihula on muuseum, pole sugugi tavaline," ütles Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos, kelle esimene töökoht Lihulas oli samuti muuseumijuhataja oma.     

Meenutusterohke sünnipäevapeo lõpuks esitleti MTÜ Keskaegne Lihula ja Vana-Läänemaa ajaloo seltsi välja antud Vana-Läänemaa ajaloo kolmandat raamatut, mis sedapuhku on keskendunud Lihula ja selle lähiümbruse lugudele. Raamatu koostaja Mati Mandeli sõnul saab vastilmunud raamatus lugeda eelkõige 20. sajandi sündmustest ja rohkem kui varasemates kogumikes on trükivalgust näinud mälestused.    

Fotod Endel Apsalon