Ühisnädal tõi Haapsalu raamatukokku kümmekond vabatahtliku, kes neljapäeva hommikupoolikul raamatukogu keldris pastor Madis Oviiri raamatukogu sorteerisid.
„Kas õigusteaduse jaoks on eraldi kast või mille alla see läheb?” uuris üks proua teenindusosakonna juhtajalt Hilje Liivilt nõutult. Teine täpsustas kõrvalt, kas nii saksa- kui ka prantsuskeelsed raamatud tuleb kõik on ühte panna.
Kolmas läks riiulite vahele järgmise sorteeritava sületäie järele. Hilje Liiv aga tõi välja järjest uusi kaste ja kirjutas uusi teemasilte, et oleks mille järgi raamatuid lahterdada. Esmane peataolek asendus peagi asjaliku toimetamisega.
Enne kui vabatahtlikud raamaturiiulite vahele lasti, manitses raamatukogu direktor Ilme Sepp neid maske ette ja kindad kätte panema – kaitseks tolmu ja võimalike seente eest. Sepp tõi näiteks, et enamikul raamatukogutöötajatel on tolmuallergia ja kui peab pikalt hoidlas raamatutega tegelema, kipuvad näiteks käed sügelema.
Pastor Madis Oviiri umbes 10 000 raamatust koosnevat kogu, on Ilme Sepa sõnul ennegi vabatahtlike abiga korda seatud.
Legendaarse kirikuõpetaja Madis Oviiri raamatukogu jõudis Haapsallu 2002. aastal. Vigalakandis sündinud ja Liivi koolis õpetajana töötanud Oviir tegutses enam kui 30 aastat oma elust Viru-Jaagupi kirikuõpetajana. Et Oviir pidas end hingelt läänlaseks, otsustasid pärijad pärast pastori surma tema raamtukogu anda üle Haapsalu raamatukogule.
Oviiri raamatukogu väärtuslikeim osa on tema eestikeelsete piiblite kogu, samuti on köidetuna säilitatud kirikuõpetaja jutlused. Kogusse kuulub teoloogilise kirjanduse kõrval ka teatmeraamatuid, ilukirjandust ja ajakirju.
Et raamatud olid neli aastat olnud kütmata majas, oli nende seisukord Sepa sõnul üsna hull – raamatud hallitasid ja kopitasid. Nii oligi üks esimesi töid raamatute puhastamine ja kuivatamine, kuivatamine ja puhastamine. Suure raamatute puhastamise töö tegid 2003. aastal ära linnalaagri lapsed.
Kümmekond aastat tagasi tehti eraraamatukogu sisuline ülevaatus ja esmane bibliografeerimine koostöös tööhõiveameti praktikandi Karin Tederiga ning alustati raamatute kirjeldamist ja andmebaasi kandmist.
Suur osa tehtud tööst lendas aga vastu taevast kui raamatukogu pidi kultuurikeskuse remondi tõttu teise asukohta kolima. „Kolimiseks oli meil kaheksa päeva,” meenutas Ilme Sepp. Ta lisas, et kui kolimisel püütigi raamatuid teemade kaupa kastidesse pakkida, siis kaste lahti pakkides oli kiirustamisega taas segadus majas ja raamatud sattusid riiulitele läbisegi.
Nüüd siis tulid ühisnädala raames taas vabatahtlikud appi, et mahukas kogus korda majja lüüa. Korraldajad olid Kodukant Läänemaa ja Läänemaa keskraamatukogu.
Fotod Merilin Kaustel-Lehemets ja Arvo Tarmula
