Heli Reichardt. Foto: Arvo Tarmula
Täna esitleb Haapsalu lasteraamatukogus oma juturaamatut „Leenu ja Liisu lood” läänlasest kirjanik Heli Reichardt.
Tegemist on tõelise Läänemaa-raamatuga: peale autori on läänlased raamatu illustreerinud ja toimetanud, raamatu tegevuspaik on Läänemaa ja läänlased on ka peategelased. Ujumas käiakse Puise kandis ja Väikeses viigis, juttu on Matsalust ja Väike-Lähtrust, Haapsalut pole küll nimetatud, aga bussid peatuvad raudteejaama ees, loetles Reichardt.
„Leenu ja Liisu lugudes” tutvub lugeja Läänemaal Sepa talus koos ema-isaga elavate kuueaastase Leenu ja poole neljase Liisuga, kes toimetavad koduõuel, käivad linnas vanavanematel külas, põikavad Tallinnasse ostureisile ja valmistuvad naabri-Sandra pulmadeks. Nagu päriseluski puutuvad õeksed kokku ka tõsisemate probleemidega: sõbranna Mirt läheb Soome elama, isa satub haiglasse, koos mammaga käiakse kalmistul. Tüdrukute prototüübid on Reichardti lapselapsed: eel- ja eeleelviimane viiest, kellest osa on kasvanud ja kasvavad Sepa talus. Koos naabrilastega on seal kasvatud nagu Astrid Lindgreni Bullerbys, ütles Reichardt, ja tolle nüüdisajal nii haruldase talus kasvamise ongi kirjanik kaante vahele pannud.
Et Reichardti on juba mõnda aega täiskohaga vanaema, siis ongi „Leena ja Liisu lood” kirjaniku sõnul selle ameti kõrvalprodukt. „Kõik lood pole küll elust enesest üks ühele maha kirjutatud, aga mõned on ka. Olen võtnud elust karaktereid ja ütlemisi, ja nii see kõik kerima hakkas,” ütles Reichardt. Reichardti sõnul on igapäevaelu läbi lapsesilmade vaadata värskendav. „Üks tavaline päev näeb välja hoopis teistsugune,” ütles Reichardt.
„Leenu ja Liisu lood” andis Reichardt välja oma kulu ja kirjadega. „Lasteraamatu kirjutamine on üks rõõmus ja tore töö, aga väljaandmine on vaevaline,” ütles Reichardt. Sama tõdes ka Liisu prototüüp Lianna Lisette Erit, kes oli vanaema kõrvalt raamatu tegemisega kursis. „Liisu ütles, et poleks kunagi arvanud, et paberilehtedest ja piltidest raamatu tegemine on nii suur töö,” ütles Reichardt. Värviliste piltidega lasteraamatt peavad kirjastused kalliks ettevõtmiseks. „Minul oli aga helesinine unistus, et peavad olema pildid ja just nimelt värvilised pildid. Mustvalget ma ei tahtnud,” ütles Reichardt.
Just see, et kirjanik võttis väljaandmise enda peale, tegi aga „Leenu ja Liisu lugudest” tõelise Läänemaa-raamatu ka vormiliselt. Raamatu on illustreerinud Ridala kooli kunstiõpetaja Annely Lember. Teine illustraator on Lemberi õpilane, kaheksa-aastane Lianna Lisette. Pärast seda, muide, kui Lianna Lisette hakkas õpetaja käe all vanaema raamatusse pilte joonistama, kogus raamatuillustraatori amet Ridala koolis kõvast populaarsust: kõik lapsed hakkasid kohe tahtma raamatut illustreerida. Lianna Lisette sulest on raamatus ka paar juttu ajast, mil ta oli viie ja poole aastane.
„Leenu ja Liisu lood” on toimetanud Haapsalu eesti keele ja kirjanduse õpetaja Taimi Vilta. Ühtlasi on „Leenu ja Liisu lood” ühe suguvõsa lugu: seal tegutseb vähemal või suuremal määral kokku neli põlvkonda: Leenu ja Liisu, nende vanemad, vanavanemad ja mamma ehk vanaema ema. Raamatu tagakaanel on sugupuu.
Seda, kas Reichardti sulest on oodata veel lasteraamatuid, ei oska ta esialgu öelda. Ühest küljest oli väljaandmisega nii palju tegemist, et võttis raamatu kirjutamise isu sootuks ära. Teisest küljest on Lianna Lisette ehk Liisu ütelnud, et praegu poole kolmene õeke, kes oli raamatu kirjutamise ajal veel teises ilmas öökulliks, peab kah ükskord raamatusse saama.
„Ei tea, eks peab vaatama seda asja,” ütles Reichardt.
„Leenu ja Liisu lood” sobib ise lugeda nooremale koolieale, aga unejutuks ette lugeda ka pisematele lastele. Varem on Reichardtilt ilmunud täiskasvanutele mõeldud hoiatusromaan „Walpurgi öö”, mille andis välja kirjastus Varrak.