Üks kohtualustest (seljaga) annab istungisekretärile oma IDkaardi. ARVO TARMULA
Haapsalu kohtumajas algas kolmapäeval kohtupidamine kahe naise üle, keda süüdistatakse ebaseadusliku jälitustegevuse korraldamises.
Kohtus kannatanuna viibinud Kalle (kõik nimed selles loos on muudetud) ja Malle süüdistavad Siirit ja tema sõbrannat Triinut selles, et nad fotografeerisid 2013. aasta 11. oktoobrist 2. novembrini luba küsimata Kalle ja Malle Haapsalus asuvat maja ning seal toimetanud inimesi.
Kannatanud ütlesid, et neid häiris see tegevus väga. „Kui iga liigutus üles pildistatakse ja hiljem võidakse seda sinu vastu kasutada, ei ole üldse meeldiv elada,” sõnas Malle. Väga häirivaks pidas ta, et piltidele jäädvustatut üritasid naised omatahtsi tõlgendada. Näiteks olevat ühest aknast kumanud sinist valgust tõlgendatud mängiva telerina, kuid tegelikult selles ruumis telerit ei olnud.
Kalle rääkis kohtus, et tänavalt tema maja akende pildistamine häirib pereelu, aga ta on mures ka oma lapse pärast, kes oli toona kõigest seitsmeaastane.
Süüdistatav Siiri ütles, et ta läks Kalle värava taha kaameraga luurama seepärast, et tal on Kallega ühine laps, kes elab koos isa ja tema uue elukaaslasega Haapsalus. Siiri arvates ei lubanud isa tal lapsega piisavalt kohtuda. Siiri ütles, et temale teadaolevalt ei ole lapsele antud küllaldaselt süüa ja et laps on alatasa õhtuti üksi kodus. „Tahtsin seda infot kontrollida,” ütles Siiri kohtus.
Teine süüdistatav, Siiri sõbranna Triinu kinnitas, et käis mitu korda koos Siiriga Haapsalus, teemaks märkmeid aia tagant nähtu kohta. Pildistamiseks kasutati Triinu fotoaparaati ja arvutit, et pildid hiljem meilitsi Siirile edastada.
„Mina isiklikult ühtegi fotot ei teinud,” ütles Triinu. Ta nõustus koos lapse emaga Haapsallu sõitma, sest Siiri olevat teda kaasa kutsunud, et olla tunnistaja, kui lapse isaga peaks minema kähmluseks.
Mõlemad naised tunnistasid, et olid sügisel 2013 korduvalt Kalle maja värava taga ja üritasid võimalikult täpselt jäädvustada kõike, mis akendest tänavale paistis. Nad tunnistasid ka fotode laadimist arvutisse ja meili teel edasisaatmist.
Ehkki naised tunnistasid, et on korduvalt pildistanud maja, ei tunnistanud nad end süüdi ebaseaduslikus jälitustegevuses. „Lapse isa teadis, et tunnen oma lapse käekäigu vastu huvi,” ütles Siiri ja lisas, et ta oli enne igat külaskäiku Haapsallu püüdnud lapse isale helistada ja teda sellest teavitada. „Tihtipeale ta aga kõnedele ei vastanud,” lausus Siiri.
Kalle sai teada, et tema maja on lapse ema ja sõbranna pideva jälgimise all, mullu jaanuaris, mil talle toodi tähitud kiri Harju maakohtust. Selles oli, et Kalle vastu on esitatud tsiviilhagi lapse hooldusõiguse äravõtmise kohta. Siiri tunnistas kohtus, et kui esialgu tegi ta pilte huvist oma lapse tegemiste ja olmetingimuste vastu, siis hiljem otsustas ta tehtud pilte kasutada tõendusmaterjalina lapse hooldusõiguse taotlemiseks.
Kohtuvaidlus jätkub esmaspäeval.
Kui väidetav Kalle sai väidetavast jälgimisest teada alles Maakohtust tulnud dokumentidest, siis kuidas see tegevus sai teda varasemalt “väga häirida”. Väga ebaloogiline jutt. Kui häiris, polnud see talle teadmata ega varjatud.
Huvitav jah, et häirib miski, millest teadlik ei oldagi! Lausa naljakas! Samas iga lapsevanem, kellel on põhjust olla mures lapse pärast, teeks ju sama. Tänapäeval telefonidega on kõike võimalik filmida ja tõestada, kui tõesti midagi valesti on. Kui palkaksin lapsehoidja, muretseksin kindlast nn piilukaamera sest kuidas veenduda, et lapsel on ohutu olla? Ma tõesti ei poolda luuramist ja nn jälitustegevust aga ma täitsa mõistan, miks see ema nii käitus. Kahju muidugi, et suhted nii halvaks on läinud, et laps kannatab.
ja kuidas väidetavad “jälitatavad” tegid kindlaks, et neid jälgitakse tänavalt, aia tagant või kust iganes – kas jälgisid omakorda varjatult tänaval liikuvaid ja pildistavaid inimesi toa aknast kardina varjust? Panid seega ise toime ebaseadusliku jälitustegevuse.
Jälitustegevuse seadus §12 lg1 ja lg2.
Järelikult kaks naist toetavad sunniviisiliselt, rahaliselt Eesti riiki. Ühe õnnetus (trahv) on riigi õnn.
See on see palgalõhe tulemus.
lausa elavad mingid pildistajad ja filmijad seljas ning hundisilmal toimetavad ja ei mingit ebaseaduslikkust
Vist isegi § 137. Eraviisiline jälitustegevus (1) Jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise inimese jälgimise eest tema kohta andmete kogumise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.