Napo sai lastelt ohtralt kallistusi. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu lasteraamatukogus avati täna Eesti mudilaste joonistuste näitus „See on ohtlik“. Kuni oktoobri keskpaigani näeb seal Narva, Kohtla-Järve, Maardu, Tallinna ja Tabivere lasteaialaste ettekujutust sellest, kus varitsevad meie argielus peamised ohud.
Haapsalu linna algkooli värskeid õpilasi tervitas näituse kõrval Napo, kelle käest üks laps sosinal päris: „Oled sa mänguasi või inimene?“ Napo jättis vastuse enda teada. Kallistusi ja käepigistusi sai tööriietes vahtkummimehike ohtrasti.
Muuseas, Eestis alles teist korda avalikkuse ette astunud Napo „töötab“ tööinspektsioonis. Näituse idee ja üleskutse ohtude/ohutuse teemal pilte joonistada tuli samuti sealt. Nemad kujundasid kaheksakümnest joonistusest ekspositsiooni ja hoolitsevad nüüd selle eest, et võimalikult paljud lapsed seda näeksid ja ohuolukordade tekkimise teemale mõtleksid. Napo aga on rahvusvahelise tööohutuse ja -tervishoiu „kõneisik“, tegelikult tumm tegelane arvukatest nukufilmidest, kus tööl tekkivaid ohuolukordi kujutatakse.
Mida teab lasteaialaps tööl tekkivatest ohuolukordadest? Küllap seda, millest suured talle rääkinud. Piltidel näeb voolikutesse-juhtmetesse takerduvaid töömehi, redelilt kukkumist ja astmete tõttu komistamist. Kohtla-Järve lasteaialapse joonistusel kujutatakse kaevandustööd. Lõviosa piltidest seostub aga liikluse ja tuleõnnetustega. Tõepoolest, milline poiss suudaks tõrjuda võimalust kujutada autosid, päästetehnikat, märulit ja mäsu täis olukordi. Tulekahju põhjustena nähakse nii välku kui ka triikrauda, tikkudega mängimist ja lõkke tegemist. Üks ohupilt kutsub loobuma küünaldest ja elektrivanikutest jõulupuul.
Tule eest on lapsi hoiatatud juba Heinrich Hoffmanni „Kolumatsi“ aegadest alates. Veelgi vanem on hoiatus mitte avada võõrale ust, meenutagem muinaslugu hundist ja seitsmest kitsetallest. Lapse joonistusel seisabki hiirelapse ukse taga jõuline kõuts. Märksa tänapäevasem on hoiatav pilt, kus ei soovitata võõraga lifti minna. Avatud ustega liftis näeme pirakat kassi ja võime ise edasi mõelda, mil moel hiirekesel oleks õigem oma korrusele jõuda.
Muinasjutt on teema avamisel appi võetud mujalgi. Jänku peseb enne sööma asumist oma aedviljad kraani all puhtaks. Teise jänku näitel hoiatatakse teravate asjadega mängimise eest.
Mõneti annavad laste joonistused tagasisidet sellele, mida lasteaias on õpitud ja südamele pandud. Leidub muidugi ka puhtast fantaasiast kantud ohupilte. Üks laps portreteeris mingit määratlemata sordist koletist ja teine kujutas võitlust tulnukate vastu.
Pildinäituse täiendusena saab näha raamatunäitust „Oskan olla. Ohutu olla“.
Krista Kumberg