Haapsalu pagulasühing tahab pakkuda keeleõpet

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kia Kanarik. Arvo Tarmula

MTÜ Pagula tegevjuht Kai Kanarik valmistub praegu sisserändajate vastuvõtuks, et pakkuda neile keeleõpet ja tuge kohanemisel võõra riigi ning ühiskonnaga. Foto Arvo Tarmula 

Pagulased on Euroopas järgmise kümne aasta suur teema, ütleb ettevõtja Koit Uus oma Karja tänava kabinetis Haapsalu pangamaja kolmandal korrusel. Pakub kohvi kõrvale moorapead ja esitab ärimehena loogilise küsimuse: kuidas võiks Läänemaa pagulastest kasu lõigata?

 „Tegemist on force majeure’iga,” ütleb Uus põgeniketulva kohta. See tähendab, et protsess on meie tahtest sõltumatu. „See teema on meie asi, kas see meeldib meile või ei.”

Pagula loomine

Koit Uus räägib allegoorilise loo saeveskist. Kui kohapeal puitu enam ei jätku, on kaks võimalust. Kas saeveski kinni panna või kohandada veski palmipuid töötlema. Saeveskina vaatab Uus meie kohalikke olusid: siinset taristu, kolledži ja kutsekooli potentsiaali, haapsallaste tolerantsi teistsuguste inimeste suhtes, head asukohta.

Juttu, et kõige tähtsamad on töökohad, Uus ei usu. Kõigepealt on pagulastele vaja keeleõpet ja kohanemise abi ehk teisisõnu – igasugu teenuseid.

Teenustele mõeldes kutsus Uus kokku „saeveski” seltskonna. Et aga pagulaste teema on õhkõrnal jääl kõndimine, ei leidnud ta ei omavalitsust ega muud asutust, kes olnuks nõus hakkama MTÜ teiseks asutajaliikmeks.

Lõpuks oli nõus endine maavanem Innar Mäesalu ja suve hakul oli MTÜ Pagula loodud.

„Tugiteenused ja keeleõpe on ressurss, mille pärast läheb veel rabelemiseks,” on Uus kindel. „Olen täiesti nõus sellega, mida on rääkinud ja kirjutanud [Siim] Kallas, president Ilves ja Tarandid.”

MTÜ nõukogu moodustab auväärne seltskond: Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu, Haapsalu kutsekooli direktor Ingrid Danilov ja arendusdirektor Aile Nõupuu, Tallinna ülikooli kolledži direktor Triin Laasi, Haapsalu abilinnapea Kaja Rootare ja Ridala vallavanem Toomas Schmidt.

„Pean MTÜ Pagula tegevust mõistlikuks,” ütles Ingrid Danilov. „Pagulaste teema tuleb nii või naa, seepärast tasub ise varakult sellega tegelema hakata. Probleeme ja üllatusi tuleb nagunii, aga siis on neid ehk vähem.”

Uusi meelest võiks Haapsalu kolledži ja kutsekooli võimalusi kasutada keeleõppe korraldamisel.

Merle Mäesalu sõnul on Uusi plaan ambitsioonikas, aga mõistlik. „Pagulaste ees ei saa enam silmi kinni pigistada,” ütles Mäesalu. 

Õpipoisiaeg

Et pagulaste teemaga ennast kurssi viia, on Uus palganud tegevjuhiks Kai Kanariku, kellel on Läänemaa arenduskeskuses töötamise ajast omavalitsustega koostöö kogemus. Nüüd on MTÜl koostöö sotsiaal- ja siseministeeriumiga. Eestis on veel vaid kaks pagulastega tegelevat MTÜd, need tegutsevad Tartus.

„Teadmisi ja metoodikat on vaja, et teaksime, kuidas pagulasi juhendada ja aidata,” ütles Kanarik.

Kanarik uurib Soome kogemusi, muu hulgas seda, kuidas on pagulaskeskused mõjutanud kohalikke omavalitsusi ja kuidas on muutunud suhtumine. Näiteks, mida arvavad praegu need omavalitsused, kes kümme aastat tagasi pagulastest keeldusid.

„Väike-Maarja vallavalitsus ei näe Vao pagulaskeskuses mitte ainult probleemi, vaid ka kasu piirkonnale,” ütles Kanarik.

Pagulased tähendavad uusi ja enamasti hea palgaga töökohti, märkis Uus. Sellest lähtuvalt võiksid ka omavalitsused pagulaste vastu rohkem huvi tunda.

Uusi meelest peaks pagulaskeskus olema maakonnakeskuses, mitte mõnes eraldatud kohas, nagu on praegu Vao keskus. Pagulaste hajutamine väikestesse maakohtadesse üle riigi on ebaratsionaalne, neid on siis väga keeruline teenindada.

Uusi sõnul ei tähenda, et pagulaskeskuses kohanevad inimesed jäävad sinnasamasse ka edaspidi pidama. Neid, kes kohapeale jäävad, on ehk vaid mõni.

Kolme aasta plaan

Eesti valitsuse kava kohaselt peaksid esimesed põgenikud Eestisse saabuma tuleva aasta jaanuaris-veebruaris. Kanarik ütles, et MTÜ Pagula ei ole valmis tegelema kümnete või sadade pagulastega, vaid esialgu saaks hakkame paari perekonna aitamisega. Uus, kes kunagi juhtis Haapsalu kolhooside ehituskontorit ehk KEKi, meenutas tolleaegset nalja: kolhoos on valmis, saatke kolhoosnikke. Uusi ja Kanariku hinnangul võiksid MTÜ plaanid realiseeruda paari-kolme aasta pärast.

Uus ütles, et on lubanud esialgu kanda MTÜ kulud. „Kui saan raha tagasi, on hästi,” nentis Uus. Kui ei saa, siis pole parata. Force majeure.”

 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
8 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
huvitav
8 aastat tagasi

see uus võiks omale kasvõi sada pagulast koju võtta aga seda oma raha eest,aga tundub et sell tahab pagulastega tegeledes rikastuda maksumaksja raha eest

Need pole
8 aastat tagasi

mingid pagulased,vaid moslemi illegaalid,keda maffia laevatäite kaupa üle Vahemere raha eest veab. Kas uudiseid üldse ei vaata ?Ja tegu pole mitte vääramatu jõu,vaid teatud ärimeeste ja poliitikute rahateenimisega. Mille plekivad kinni kohalikud maksumaksjad (valijad). Miks nad ei jaluta mõnda oma naaberriiki või ei kaitse kodumaad? Sest mujal pole lambaid,kes annavad tasuta elamise ja abiraha. Aga tulema jääb neid aegade lõpuni.Eesti rahva muuseum ehitatigi viimastele eestlastele…

sedasi siis
8 aastat tagasi

Vaat, mis juhtub kui töötu reformierakondlane ja kreeka päikese all põõnav rahahai kohtuvad. Ojuland Ojulandiks,aga tema nimekirja riputaks Haapsalu sildi juurde üles küll.

köll
8 aastat tagasi

pagulased milleks bisnes raha vähe veel

troska
8 aastat tagasi

Kui Uus ei pea raha oluliseks, siis miks ei võiks ta seda raha kohe kusagile mujale annetada? Mind näiteks huvitab, kas pagulaste arv 150-200 inimest, tähendab ainult täiskasvanuid või on sinna sisse arvestatud ka nende lapsed? Kui lapsed on peale selle, siis kuidas lahendatakse nende õppimine..huviringid jne?

Jäle värk kui aru saad mis toimub
8 aastat tagasi
Reply to  troska

Selliste kultuuriliste diversantide välja õpe tuleb brüsseli poolt käsulauad saadetakse mööda süsteemihierarhiat alla ja juudapoegada rahavõimu toetajad korjavad need naerul nägudega ülesse. Kõigepealt pommitatakse pagulaste majad puduks, süsteemi teises otsas ootavad kristlased neid pagulasi omas kodus piibel ühes ja piits teises käes religioosele ümberkavatuse seansile. Juudapoegade rahavõim mis on kristuse eri haru käsitleb nii neid kui sind mu armas lugeja aga kõigest tööjõuna kes kõik selle ära korraldaks. Siis leitakse noored malbe näoga tööotsinguil tüdrikud kellel lapsed näljast karjuvad ja kes selle äriplaani suudaksid sulle maha müüa. Nemad korraldavadki ettevalmistavana sinu isakodu mahajätmise rituaale et sealsel rahval oleks kuhu tulla.… Loe rohkem »

puhhh
8 aastat tagasi

Aga kui … aga kui prooviks soojenduseks teha nii, et Eestis ei peaks töökuulutusest leidma vene keele oskamise nõuet, aga teeks nii, et suurema ettevõtte klienditeeninduses ei peaks tegema valikut eesti ja venekeelse teenindamise vahel … kus te ärimehed oma keelekoolituse ja integratsiooni äriideedega oli(e)te?

tyhine hing
8 aastat tagasi

igal võimalusel teiste hädade pealt teenida