0

Vormsil meenutati kiriku taastamislugu

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Veerandsaja aasta möödumise puhul Vormsi kiriku taasõnnistamisest meenutati täna Vormsi seltsimajas toimunud seminaril taastamise eellugu ja 25 aasta taguseid sündmusi.

Olavipäeval, 29. juulil 25 aastat tagasi oli Vormsil eriliselt pidulik päev, sest taasõnnistati aastakümneid tühjana seisnud kirik ja suur hulk vormsirootslasi said esimest korda pärast 45 eemal oldud aastat oma kodusaart külastada.

Rootslaste lahkumisega 1944. aastal kuivas kokku ka kiriku kogudus. Seltsimajas peetud seminaril rääkis kunagine saare metsaülem ja üks kiriku taastamise eestvedajaid Ants Varblane, et kui nõukogude võim oli end saarel kinnistanud, leiab konsistooriumi märkmetest viiteid ka Vormsi kohta. Näiteks peeti 1945. aastal saarel koguduse koosolekut ja Haapsalust kohale saabunud kirikuõpetaja teatas, et kuna koguduse juhatust pole, ei saa koosolekut pidada. "Ilmselgelt paistis tema tegmistest välja, et koosoleku juhataja tegi kõik selleks, et koguduse töö ei jätkuks," ütles Varblane.

Piiskopi Tiit Salumäe täiendas, et mandrilt saadetu puhul polnud tegelikult kirikuõpetajaga, vaid küll usuteadust õppinud inimene, kes töötas hoopis kommunaalosakonna juhatajana. 

Salumäe sõnul sattusid nõukogude ajal kirikuõpetajd Vormsile harva – tema eelkäija Eerik Hiisjärv käis paaril korral saarel sesoes matustega, kuid Salumäe ise ei saanud vaatamata korduvatele taotlustele luba saarele surnuaiapüha tähistama enne 1980. aastat.

1980. aastateks oli Vormsi kirik nukras olukorras: katus oli läbi ja ka seinad kevas seisus, kirikus oli tuld tehtud ja puudus põrand. "Akende impostid olid välja lõhutud, et sest segasid vahepeal küünina kasutusel olnud kirikusse akna kaudu heina ajamast," kirjeldas Varblane kiriku olukorda. 

Ants Varblase sõnul oli 1988 asutatud Eestirootslaste Kultuuri Seltsi esimesel koosolekul ühe teemana päevakorral Noarootsi pastoraadi taastamine. „Siis küsis Agneta Tomingas, et mis saab Vormsi kirikust ja seltsi esimees Ain Sarv vastas talle: „Vormsi kiriku teeme korda.”"

Taastamistöödel tuli palju ise ära teha, sest selliste objektide taastamise kogemusi oli Eestis vähe. Kiriku juures tööl kõikvõimalikke inimesi alates tudengitest kuni hiljem kuulsaks saanud kultuuritegelasteni. Endine Läänemaa muuseumi direktor Allan Jaarma meenutas videopildi vahendusel, kuidas ta ajalootudengina Vormsi kiriku katust ehitamas käis. Ants Varblase sõnul oli eestööliseks Andres Rodionov.

Rootslased lõid fondi

Vormsi kodukandiühingu esimehe Karin Johansson rääkis seminaril, et vormisrootslased püüdsid omalt poolt kiriku taastamisele kaasa aidata. "Esimesed rootslased said võimaluse saarele tulla 1980. aastate lõpus ja kui nad nägid, et nende taludest ja küladest pole suurt järel, kuid kirik on, siis pühenduti selle kui sümboli taastamisele," rääkis ta.

Vormsirootslased lõid Rootsis Vormsi kiriku fondi, mille kaudu koguti raha kiriku taastamiseks. Johanssoni sõnul olid annetajateks nii eraisikud kui ka organisatsioonid, korraldati korjandusi jms. Rahasumma, mida fondi kaudu suudeti koguda oli suur, kuid lisaks toetati materjalide hankimise, töötundide jms-ga.

Karin Johansson ütles, et palju tuli tegelda ka paberimajandusega, et näiteks värvi toimetamisel Rootsis Eestisse ei peaks lisaks veel tollimaksu maksma. 

Kiriku õnnistas kolm piiskoppi

1990. aasta Olavipäevadeks jõudis kätte aeg, mil enam kui 45 aastat tühjana seisnud kirik taas õnnistada. Tiit Salumäe nimetas kiriku taaspühitsemise ettevalmistamist väga eriliseks ajaks.  

Salumäe sõnul on vana traditsioon, et kui kirik on korra välja pühitsetud, peab seda sisse pühitsema kolm piiskoppi. Nii osaleski Vormsi kiriku taasõnnistamisel Eesti Evangeelse Luterliku kiriku toonane peapiiskop Kuno Pajula, Rootsist Stockholmi piiskop Henrik Svenungsson ja Soomest Porvoo piiskop Erik Vikström. Õnnistamistseremoonia võttis linti Eesti Televisoon.    

Kiriku taaspühitsemine oli väga rahvarohke, sest esimest korda pärast 45 aastat said kodusaarele tagasi pöörduda paljud vormsirootslased. Karin Johanssoni hinnangul võis saarel olla toona 2500-3000 inimest. 

Ants Varblase tütred Triinu ja Kata, kes toona olid varateismelised, meenutasid, et pidid kodus köögilaua taga külaliste nimekaart kirjutama. "Kui oli number 999, olin rõõmus, et nüüd on valmis, aga siis öeldi, et 1500 tükki on veel kirjutada," rääkis ta.  

Tuli valge laev

Umbes 400 vormsirootslast saabus Vormsi päevadele ja kiriku taasõnnistamisele Rootsist laevaga Baltic Star, mis jäi reidile Saxby lähedale. Siinsete inimeste poolt valgeks laevaks ristitud Baltic Starilt toimetati inimesi kaldale väiksema paadiga ja rannal seati sisse ajutine passikontroll. 

Karin Johansson, kes ise lapsena Baltic Stari pardal Vormsile saabus, meenutas, kuidas laevalt paati ja sealt pärast omakorda kitsale sillale ronimine polnud eakatele inimestele kõige lihtsam, kuid igatsus pärast 45 aastat eemaolekut kodusaart näha oli nii suur, et sellega saadi kõigele vaatamata hakkama.

Rannal tuli piirivalvuritele loovutada oma pass, sest selle järgi oli näha, kes on õhtul õigel ajal laevale tagasi läinud ja kes mitte. 

Johansson rääkis, et laevaseltskonnas liikus ka mitmesuguseid kuulujutte, alates sellest, et sõidu organiseerija vahepeal vahistati, üle kuulati ja isegi mürgitati. "See ei vastanud tõele," kinnitas Johansson. 

Samuti räägiti, et keegi olla üritanud saarelt laevale ujuda, et nii Läände pääseda, kuid ka selle jutu lükkas Ants Varblane ümber. Tema sõnul võis tegu olla provokatsiooniga või päris väljamõeldud looga, et nõukogude võimu esindajad saaksid oma tegevust paremas valguses näidata.

Siiski lubati paaril paaditäiel vormsilastel valget laeva külastada. Preagune saarevaht Jonne Berggren oli üks neist. Ta meenutas, et ta ema ja Maria Murman olevat passi koju jätnud ning et  ilma dokumendita välisriigi territooriumile ei lubatud, tuli pool tundi oodata, mil naiste passid kodust ära toodi.   

Baltic Star seisi Saxby reidil kolm päeva. Karin Johansson kirjeldas pardal olnute emotsiooni kui laev otsad andis ja suuna Rootsi poole võttis. "Inimesed olid kaldal lilli korjanud ja teinud neist kimbud, mis nüüd laeva pardalt vette heideti, sest on uskumus, et siis saad veel tagasi tulla. Samal ajal lasi laev vilet ja inimesed laulsid Emakeele laulu," rääkis ta.     

Soojas õhkkonnas möödunud seminar elustas nii mõnegi kohaolnu mälestused veerandsaja aasta tagusest ajast. "Mitmeid asju, millest täna räägiti ei mäletanudki enam ja päris mitu lugu tuli meelde," tunnistas ka Vormsi kirikuõpetaja ja taastamistööde üks eestvedajaid Ants Rajando. 

Ants Varblane kutsus kõiki oma meenutusi tollest ajast kirja panema, sest tema hinnangul vääriks Vormsi kiriku taastamise lugu raamatut. 

Fotod Arvo Tarmula

 Ants Varblane 2 Ants Varblane Karin Johansson Salumäe Vormsi kiriku taastamise seminaril Vormis kiriku taastamise seminar Vormsi kiriku taastamise seminar 1 Vormsi kiriku taastanise seminar 2

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz