6.3 C
Haapsalu
Reede, 29. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Olavipäev

Silt: olavipäev

Olavipäev – rõõmus taaskohtumiste pidupäev Vormsil

[gallery ids="406466,406468,406470,406472,406474,406476,406478,406480,406482,406484,406486,406488,406490,406492,406494,406496,406498,406502,406504,406506,406508,406510,406512,406514,406516,406518,406520,406522,406524,406526,406528,406530,406532,406534,406536,406538,406540,406542,406544,406546,406548,406550,406552,406554,406556,406558,406562,406564,406566,406568,406570,406572,406574,406576,406580,406582,406584"] Fotod: Kata Varblane ja Kim Vertmann   Vormsi saare suve kulminatsiooniks on juba 1990. aastast olavipäeva tähistamine 29. juulil. Olavipäev toob kokku Vormsiga seotud inimesed lähedalt ja kaugelt ning sel ajal kuuleb saarel eriti rohkesti rootsi keelt. „Oli ilus taaskohtumiste päev. Meid on hoolimata näilisest väiksusest väga palju, oleme saarega seotud väga erineval moel ja erineva tausta kaudu. Ometi on palju ühist neis põhjustes, miks keegi on oma südame saarele andnud, nagu ka väärtustes, mis meid siin hoiavad,” võttis südantsoojendava päeva kokku Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. Olavipäeva keskseks sündmuseks on pidulik jumalateenistus Vormsi Püha Olavi kirikus. Kiriku 33. taaspühitsemise aastapäeva jumalateenistusel teenisid piiskop Tiit Salumäe, Lääne praost Kaido Saak, Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson, Stockholmi eesti koguduse õpetaja Tiit Pädam ja Vormsi koguduse õpetaja Ants Rajando. Piiskop Salumäe soovis oma jutluses kõigile usku ja sihikindlust, nagu oli pühal Norra kuningal Olavil.

Kata Varblane

Vormsi tähistab olavipäeva

[caption id="attachment_406188" align="alignnone" width="2000"] Vormsi lapsed tutvusid saare kultuuripärandiga. Kata Varblane.[/caption] Olavipäeva tähistamine Vormsis algas juba üleeile, eile peeti laata ning mõlemal päeval saab kuulata kontserte. „Olavipäeval näeb sellist Vormsit, mida iga päev ei näe,” ütles Vormsi kultuuri- ja kogukonnaspetsialist Angela Mäger Lääne Elule. Kahe päeva jooksul tuleb end kiiresti liigutada, et kõikidest üritustest osa saada. Olavipäev on tema sõnul ülesaareline üritus, kus külalistel on hea võimalus näha Vormsi saart sügavuti – milline ta tegelikult on ja kuidas aja jooksul muutunud.

Vormsi tähistab olavipäevaga kiriku katuseremonti

[caption id="attachment_371220" align="alignnone" width="1138"] Vormsilastel on aeg rahvarõivad välja otsida ja end olavipäeva tähistamiseks valmis seada. Foto: erakogu[/caption] Vormsi saare tähtsaimal pühal, sealse kiriku kaitsepühaku Püha Olavi päeval tähistatakse sel aastal ka kiriku uue katuse valmimist. „Uus kivikatus on juba kirikul peal,” rõõmustas Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando. „Kivide all on tihe tuult ja vett pidav aluskate ja kui nüüd suure saju või tuisuga vesi kivide vahelt sisse pressib, ei pääse see enam katuse konstruktsioone rikkuma.” Vormsi kiriku katuse vahetasid välja Haapsalu restaureerimisfirma Resteh töömehed. Rajando sõnul ei piirdunud tööd pelgalt katusevahetusega, vaid välja tuli vahetada ka osa konstruktsioone, mis olid arvatust kehvemas seisus. Vormsi kiriku senine ühekordsete valtsidega plekk-katus oli kiriku viimasest remondist 1988. aastal. „Ega toonased meistrid halba tööd teinud, aga tol ajal polnud lihtsalt korralikku materjali saada,” ütles Rajando. Vormsi kiriku põrandki on tehtud Kõpu tuletorni tellingu laudadest, sest nõukogude aja lõpuaastatel polnud kuiva puitu kusagilt võtta. Nii lastigi paar aastat Kõpu tuletorni ümber kuivanud tellingute lauad läbi höövelmasina ja pandi Vormsi kiriku põrandale maha.

Vormsi tähistas Olavipäeva

Vormsi rahvas tähistas kiriku taaspühitsemise aastapäeva

[caption id="attachment_305592" align="alignnone" width="2000"] 1000 aastat tagasi valitsenud Norra märterkuninga Olavi surmapäev ehk olavipäev märgib Vormsi saare suurimat suvist püha. Eile sõitis sel puhul saarele president Kersti Kaljulaid. Andrus Karnau[/caption] Vormsi kiriku taga ootas eile pidulisi 100 valget kaussi, et ühiselt süüa taaspühitsemise 30. aastapäeva jumalateenistuse järel liha-juurviljasuppi. Vormsi ehk Ormsö kiriku eilsel jumalateenistusel oli üks asi teisiti kui sel 1990. aastal. Rootslasi polnud. 30 aasta tagasi seisis saare läänerannikul valge laev Baltic Star, mille pardal olnud rootslased pääsesid Nõukogude Liidu piirivalve valvsa pilgu all päästepaatidega maale. Eile lahutasid koroonaviiruse piirangud rootslased Vormsist. Kolmapäeva hommikul toimetas muuseumi kõrval asuvas Sviby bussijaamas Eesti Posti kirjakandja, kelle ülesandeid täidab suvel hoopis kooliõpetaja Malle Hokkonen. Ta kurtis, et tahaks väga jumalateenistusele minna, aga postitöö tuli vahele. „Ma olen algusest peale koguduses olnud. Enne taastamist olid kirikus viljahunnikud,” meenutas Hokkonen. „Tulin saarele lasteaeda tööle 1975, käisime lastega kirikaias sageli jalutamas. Kirikul olid põrandad katki, aknad katki. Vene sõjaväe grafiti oli igal pool võimalikes ja ka nii võimatutes kohtades, et ei teagi, kuidas nad võlvi peale kirjutada said.” „Kirik oli armetus olukorras, kuigi mis mina noore plikana kirikuist ka teadsin! Kogudus hakkas tegutsema 1990ndail. Ma ei mäleta, kes mind sinna kutsus, aga olen viie-kuueaastaselt ristitud, elasin toona Märjamaal,” jutustas Hokkonen. Praegu on ta Vormsi koguduse organist ja koolis muusikaõpetaja. „Nooditundmine ei ole minust mööda käinud, kuigi ma ei ole diplomeeritud organist,” rääkis ta.