1

Siim Krusell: Elu mõttest rändeni

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Siim Krusell

Kui välismaale tööle minek on seotud peamiselt majanduslike põhjustega, siis Eesti kõrgharitud noortel ei ole parem palk mitte kõige tähtsam töörände põhjus.

Eesti elanike rahulolu oma leibkonna majandusliku seisukorraga jääb alla Euroopa Liidu keskmise, kuid 25–34aastaste kõrgharidusega noorte seas on see näitaja Euroopa Liidu keskmist kõrgem. See on kooskõlas ka tõsiasjaga, et kõrgharidusega noored pole Eestist välismaale tööle siirdujate seas kõige aktiivsemad.

Eesti palgatase on nii-öelda vanade Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidega võrreldes tublisti madalam. Vahet kompenseerib veidi ELi keskmisest madalam hinnatase, kuid erinevused jäävad püsima. Siiani on Eesti sissetulekute tase olnud põhjus, miks meie riigist lahkutakse ja miks ei ole meil ulatuslikku töömigratsiooni teistest riikidest. Välismaale kolinud ongi elukohavahetuse peamise võiduna enim maininud n-ö inimväärset palka. Samuti nimetatatakse inimväärset suhtumist, paremat elukeskkonda ja muretumaid inimesi, teisisõnu, palgast sõltumatuid ja pigem elukvaliteediga seotud tegureid.

Alati võib leida ka teistsuguseid arvamusi. Keskmisest palgast ja sõbralikust suhtumisest hoolimata eksisteerib mujalt tulnute suhtes ikkagi nähtamatu sein, mis ei lase sõbralikul suhtumisel areneda tegelikuks sõbrasuhteks. Samuti võidakse üllatusega tõdeda, et Eesti asjaajamise kiirus ei pruugi mõnes teises riigis nii elementaarne olla ja maamaja koos 30 hektari metsaga on mõnes riigis päris suur luksus.

Nii võikski loetelu välismaale kolimise plussidest ja miinustest jätkata. Kui arvestada igaühe subjektiivset hinnangut, võib nimekiri päris pikaks venida. Riikide võrdluses on aga parem kasutada hinnangute keskmisi või võrreldavaid suhtarve.

Üks lihtsamaid viise, kuidas inimeste elukvaliteeti hinnata, on neilt küsida, kas nad on oma eluga rahul. Saab küsida ka täpsemalt: kas oled rahul eluaseme, isiklike suhete, majandusolude või montypythonlikult elu ja tegevuse mõtestatusega. Selliselt on küsinud ja aidanud inimeste elukvaliteeti Euroopa Liidu riikides mõõta sotsiaaluuring (EU-SILC), kuhu on kaasatud ka mõned ELi mittekuuluvad Euroopa riigid.

Elu ja tegevuse mõtestamisega saavad kõige paremini hakkama väikerahvad

Esimesel kohal on islandlased, kes andsid oma elu ja tegevuse mõtestatusele kümnepalliskaalal üle  8 punkti (0 tähendas „üldse ei ole rahul” ja 10 „täiesti rahul”). Üsna vähe jäävad neist maha maltalased, soomlased ja luksemburglased.

Esimese viie sekka kuuluvad pisut suurema rahvana ka taanlased. Eesti siin edetabeli tipus ei ole, kuid asub siiski pisut ülalpool Euroopa Liidu keskmist.

Kui elu ja tegevuse mõtestatus on filosoofilisemat laadi sisekaemus, siis rahulolu majandusoludega on midagi hoopis maisemat. Võiks öelda, et selles valdkonnas on tulemused suurel määral seotud  sellega, milline on riikide keskmine palk ja selle ostujõud. Selle poolest on tipus Põhjamaad, Šveits ja Holland, pingerea lõpust leiab aga Balti riigid ja enamiku Ida-Euroopa riike.

Seega tundub üsna mõistetav Eesti inimeste tung kolida näiteks Põhjamaadesse, et parandada enda ja leibkonna majandusolusid.

Eesti kõrgharidusega noored ja nende Euroopa eakaaslased

Kõigi Eesti ühiskonnarühmade puhul ei oleks välismaale tööle minek majandusolude parandamise pärast  täiel määral põhjendatud. Üks selline rühm on kõrghariduse omandanud 25–34aastased inimesed. Ühelt poolt ei ole päris tipus nemadki – Soome, Šveitsi ja Hollandi kõrgharidusega noortele jäävad nad  sissetulekult alla. Teisalt on Eesti kõrgharitud noored ühes rühmas meist märgatavalt jõukamate riikide Saksamaa ja Prantsusmaaga.

Kas selline tulemus tähendab, et Eesti ei pea ajude äravoolu pärast muretsema? Peab ikka. Pidevalt suundub kõrgharidusega noori välismaale elama ja tööle, paljud neist ei pöördu kodumaale tagasi. Ei saa aga ka öelda, et selle rühma migratsiooni ja piiriülest töörännet põhjustava peamise teguri –majandusliku heaolu – küsimus oleks väga terav. Mõne teise ühiskonnarühma puhul on probleem palju teravam. Sellest annab märku ka töörände statistika. Välismaale siirduvad tööle pigem madalama haridusega inimesed.

Eesti kõrgharidusega noored on elu ja tegevuse mõtestamisel pingereas Euroopa tipus ning saavad mõtestamisega hakkama niisama hästi kui Soome kõrgharidusega noored.

2

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
elu mõte
elu mõte

Eestlase elu mõte on rahandussüsteemi orjamine. Selle kaudu sunnitakse teda ka rändama ja enda esivanemate kodu maha jätma. Peamine et välismaa onudel hea elu oleks.

wpDiscuz