2

Kekkilä lubab Salajõe elanike kaevuvee parandamise eest maksta

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

IMGP1840

Salajõe küla puurkaevu vesi on pruun nagu leivasupp. Foto: Madis Allikmaa

 

Lääne-Nigula vallavalitsus saatis laiali üle 30 kirja, et välja selgitada, kuidas parandada Salajõe piirkonna kaevuvett.

Salajõe piirkonna elanike sõnul nende kaevuvee rikkunud turbakaevandaja on nõus tasuma valla omaosaluse, kui vald saab veeprobleemi lahendamiseks riigi toetust.

„Oleme pakkunud koostööd, kui vald ja inimesed saavad kokkuleppele, mil moel hakata veevärki rajama,” kinnitas Kekkilä Eesti OÜ juhatuse liige Raoul Johanson.
 

Teistmoodi mõtlema

Johanson ei osanud öelda, kui suurest summast käib jutt, kuid kinnitas, et kui Lääne-Nigula vald saaks keskkonnainvesteeringute keskuse hajaasustuse programmist toetust, maksaks Kekkilä kinni valla omaosaluse, kuigi ükski uuring ei kinnita, et just turbakaevandamine on rikkunud Salajõe elanike kaevuvee.

„Meid on nii palju tümitatud. Tuleme inimestele vastu, ehk hakkavad nad siis teistmoodi mõtlema,” ütles Johanson.

Salajõe piirkonna kaevude vesi hakkas elanike väitel halvenema kümmekond aastat tagasi, kui Kekkilä avas Niibi rabas uue turbakaevanduse.

Esimesena hakkas hukka minema puurkaevude, hiljem tasapisi ka salvkaevude vesi. See on tumepruun ja ummistab filtrid poole tunniga, nii et vett ei saa juua ega kasutada söögi tegemiseks, samuti ei saa duši all käia.

Salajõe elanikud on veendunud, et vee rikkus turbakaevandamine. Ükski uuring seda aga ei kinnita. Kekkilä on juba aastaid taotlenud Niibi rabas uut kaevandusluba, kuid pole seda kohalike elanike vastuseisu tõttu saanud. Nõutud on lisauuringuid ja sõltumatut ekspertiisi ning vaidlustatud keskkonnaameti otsus keskkonnamõju aruanne heaks kiita.

Johansoni sõnul on kaevandamisel küll teatav mõju piirkonna veevarustusele, aga see on kaduvväike: uuringute järgi satub Salajõkke aastas 110 tonni setet.

„Meie osa on kümme tonni, kuigi nõuete järgi võiksime lasta 40 tonni,” märkis Johanson.

Johansoni sõnul oleks taotletava uue kaevandusala puhastuslodu nii efektiivne, et võimaldaks sette kogust veel poole jagu vähendada, elanikud aga kardavad, et uus kaevandus rikuks vett veelgi rohkem. Et välja selgitada, mida Salajõe piirkonna rahvas tahab, saatis Lääne-Nigula vallavalitsus läinud nädalal välja üle 30 kirja Salajõe, Soolu, Vedra ja Ingküla elanikele, kelle kaevuvesi on joogiks kõlbmatu.

Lääne-Nigula valla keskkonna- ja kommunaalnõunik Olev Peetris ütles, et kirja saavad kõik need elanikud, kes on palunud analüüsida oma kaevuvett.
Peetris ütles, et kohalike elanike seas pole üksmeelt, kuidas veeprobleem lahendada.

„Üksteise süüdistamisest igatahes kaevuvesi paremaks ei lähe,” nentis Peetris.

Nii ootabki Lääne-Nigula vallavalitsus 1. juuliks vastuseid küsimustele, kas tuleks rajada ühisveevärk või igaühele uus kaev, puhastada praegune kaev setetest või paigaldada veepuhastusseadmed.
 

Kulukad lahendused

Peetris ise ei osanud öelda, mis oleks kõige mõistlikum.

„Kõik võimalused on kallid. Kui rajada uued kaevud, peavad need olema senistest sügavamad, et vesi tuleks teisest horisondist,” ütles Peetris.

Peetris lisas, et kui rajada ühisveevärk, tuleb arvutada, mis hakkaks vesi maksma, sest tasuta see siis enam ei oleks.

Peetrise sõnul muudab lahenduse leidmise keeruliseks ka see, et hukas veega kaevusid on mitmes külas, nii et trassid oleks pikad, ja elanike seas on hulk suvitajaid, kes aasta ringi vett ei kasuta.

„Kui vesi seisab, olgu kaevus või torus, siis kipub ta roiskuma,” ütles Peetris.

Salajõe küla elanik Kalju Ojalaan ei olnud eile veel kirja kätte saanud, kuid märkis, et vesi on nagu solk, ega ta heaks enam lähe ja õiget lahendust nagu polegi.

„Ühisveevärk oleks nii ulatuslik, et vesi läheks hapuks. Peale selle tuleks trass raiuda pae sisse. Puhastusseadmeid peaks keegi hooldama ja mis see kõik maksaks,” arutles Ojalaan. 

„Kui raba (kaevandaja – toim) on nii rikas, siis võiks teha igaühele uue kaevu,” ütles Ojalaan.

Kiri ei olnud eile veel jõudnud ka Salajõe külaseltsi juhatuse liikme Aivar Allikmaa kätte.

„Ma olen kuulnud, et see kiri on koostatud, aga ma ei tea kedagi, kes oleks selle kirja saanud,” ütles Allikmaa.

Allikmaa sõnul oleks kõige lihtsam, kui inimesed saaksid uued nüüdisaegsed salvkaevud, mis annaksid puhta joogi- ja tarbevee. Puurkaeve nagu ka tsentraalset veevärki ei pea Allikmaa reaalseks.

„Kallis, pikad vahemaad ja palju suveelanikke,” märkis Allikmaa.

Allikmaa sõnul tuleks esmalt välja rehkendada ühe või teise variandi maksumus, kindlaks teha vee tarbijad ja vee tarbimise hulk. Salvkaevude puhul tuleks arvestada ka sellega, kas ikka jätkuks vett suve lõpuni.

„Kuigi ajalooliselt nad kuivaks jäänud ei ole,” ütles Allikmaa.

 

Lääne-Nigula vallavalitsus küsib:
Kas Teie kaevu vesi on joogiks kõlbmatu?
Kas tuleks rajada ühisveevärk?
Kas tuleks rajada Teile uus kaev?
Kas puhastada Teie olemasolev kaev setetest?
Paigaldada puhastusseadmed?
Olukord jätta samaks?
Veel mingi variant?
Kas olete alaline elanik või suveelanik?

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Asunik
Asunik

No aru ma ei saa mis pikkadest vahemaadest jutt, Salajõe küla paikneb laiaslaastus 600×600 m ruudul. Lääne-Nigula vallal soovitaks konsulteerida Ida-Virumaa ametivendadega, seal ju suht paljud külad tsentraalse veega varustatud kuna kaeve rajada ei saa.

tulnukas
tulnukas

Vallavalitsusel puudu üks küsimus-kas see supp veel süüa kõlbab…Kui Kekkilä soovib asja parandada,järelikult ka edasi kaevandada.Ärme laseme end rahaga kinni maksta-see veeküsimus ohustab suurt osa Läänemaast.

wpDiscuz