Läänemaa tantsupidu möödus üle aegade edukaimalt

Läänemaa tantsupeo korraldaja Marju Viitmaa sõnul tegid tantsijad täna õhtul suurepärase töö ja pidu möödus ilma igasuguste viperusteta. Foto: Madiken Kütt

Äsja Haapsalu piiskopilinnuses lõppenud Läänemaa tantsupidu möödus napilt ilma tantsijate ja korraldajate kardetud vihmata – rongikäigu ajal ja peaaegu terve peo säras päike, esimesed vihmapiisad langesid alles kõige viimase, ühistantsu ajal. 

"Täpselt pidas. Meid on hoitud," ütles Läänemaa tantsupeo korraldaja Marju Viitmaa vahetult pärast pidu.

"Hulgal ajal ei ole meil nii hästi läinud, me saime endast maksimumi teha. Seda on harva olnud – ka proovide ajal ei sadanud vihma. Tavaliselt kui peo ajal ei saja, siis sajab päeval proovide ajal. Ma ütlesin kõigile liigijuhtidele, et loitsime head ilma, lotisisimegi," jätkas Viitmaa. 

Ilm on Viitmaa sõnul ürituse edukaks õnnestumiseks olulisim tegur just rahvatantsupeo puhul, kuna ainult hea ilma korral saab tantsida elava muusika saatel. "Rahvapill, elav laul on rahvapeo tähis osa," sõnas korraldaja. Tänaõhtusel Läänemaa tantsupeol mängis saateks Haapsalu muusikakooli rahvapilliansambel Pille. See ei ole korraldajate sõnul sugugi tavaline – elava muusikaga tantsupidusid on Läänemaal olnud pigem harva.

Peoga jäid rahule ka Lääne Eluga rääkinud tantsulised Marie, Marlene ja Darja Haapsalu linna algkoolist. "Lahe on tantsida, kui terve Läänemaa on siin. Alati on nii palju rahvast, kui siia mahub. Oled rühmaga koos, teed proovi, teed tööd, näed vaeva ja siis on nagu selline lahe esinemine," rääkisid lapsed.

"Teema on ka lahe – vana aja tantsud on uueks tehtud," lisasid tüdrukud. Nimelt kandis tänavune Läänemaa tantsupidu  nimetust Aja Jälg – traditsioonilise repertuaari asemel tantsiti pärismustantse. See tähendab, et näiteks tantsupidudel tüüpiliselt ikka esitusele tulevat "Tuljakut" täna õhtul piiskopilinnuses näha ei saanud.

Tehniliselt keerulisemad tantsud, mida täna näha sai ja mida esitasid täiskasvanud, on näiteks "Kadrel" ja "Tuustep". 

Tantsupeo pealavastaja oli tänavu esimest korda Malle Õiglas. "Malle oli väga tuli. Ta sai hästi hakkama. Lia (Lees – toim.), kes on pidev lavastaja, aitas teda, andis nõu. Oluline ongi võtta erinevaid lavastajaid, et igaüks saaks võimaluse areneda – see on hea koolituskoht tantsujuhile," rääkis Viitmaa. 

Viitmaa sõnul võiksid peo korraldajad välja kuulutada ka konkursi pealavastaja või liigijuhtide väljast otsimiseks, aga seda pole siiani tehtud ega plaanitagi teha. "Need on meie oma peod. Kohe teadlikult – just omad toovad selle tõelise Läänemaa näo välja."

Tantsupeol osales kirjade järgi 1031 tantsijat, lisaks saatjad ja õpetajad. "See on meie maakonna kohta väga palju," kommenteeris Viitmaa. Tantsis 67 kollektiivi – 15 mudilaste, 25 laste ja 26 täiskasvanute tantsurühma. Pealavastajat Malle Õiglast abistaasid liigijuhid Tiiu Tulvik, Elle Turnau, Anne Kübarsepp, Malle Niit, Ulrika Grauberg, Liia Lees, Erika Tee ja Lea Teder. Peo muusikajuht oli Margus Tokko, kunstnik Egon Erkmann.

Tantsudele eelnes rongkäik mööda peatänavat veetorni juurest linnusesse, rongkäiku saatsid traditsiooniliselt peale puhkpilliorkestri ka tantsijatepoolsed oma truppi või kodukohta ergutavad hüüded ja laulujupid. 

Nii rongkäiku kui ka pidu oli vaatama kogunenud piisavalt rahvast, et täita terve linnuse peaplats. 

Peol võttis sõna ka Lääne maavanema kohusetäitja Kristel Jupits, kes märkis, et rahvatants on suurepärane viis õppida lisaks kehalisele eneseväljendusele ka oma mõtteid ja tundeid väljendama. "Tähistame elu tantsides," soovis Jupits läänlastele.