Kevadsuvi on aeg, mil ka kaua ilma loomata olnud majapidamised endale taas uue sõbra koju toovad, või otsustavad täitsa loomavõhikud julge sammu astuda ja võtta esimese lemmiku, olgu see siis kass või koer, hiir või kuldkala. Viimastest ei oska ma tõugude ja iseloomude poolest eriti midagi kosta, küll aga olen aastate jooksul kokku puutunud suure valiku kassi- ja koeratõugudega ning tõuaretusest tulenevate postitiivsete ja negatiivsete aspektidega.
Kuidas aga arusaadavalt seletada fenomeni, et tõuloomad kipuvad olema tundlikumad kui niisama krantsid või kõutsid? Kas on see tõesti ikka nii või on tegemist müüdiga?
Tõuaretuses on igal kasvatajal ja aretusühingul alati mõni kindel siht silme. Kuigi on tähtsad ka töö- või iseloomuomadused, on kõige silmapaistvamad siiski välimikuga seotud tulemused. Aetakse taga eriti lühikest nina, võimalikult ümmargusi nööpsilmi, erakordselt kõrget kasvu või ennenägematult voltis nahka.
Kõige selle taga on geneetika. Geenid, mis on nagu noodid, teevad kindlaks, kuidas kogu kompositsioon hiljem välja näeb. Geenidega mässates ehk kindlat tulemust taga ajades peab aga alati arvestama, et me ei saa kõigis tagajärgedes kindel olla ja asi võib kontrolli alt väljuda.
Esiteks on geenid tihtilugu omavahel seotud, ja kui ilmub välja üks, tuleb temaga koos ka teine. Näiteks võite saavutada aretuses soovitud tulemuse ja saada eriliselt ilusa sinakashalli säbrulise karva. Sellega koos saate aga karvkatte, mille haprad karvad võivad kergesti murduda ja soodustada nahapõletikke. Teiseks võib üks geen mõjutada teie koera keha mitmel viisil. Näiteks võivad mõned silmapaistvalt valged koeratõud olla kurdid. Nimelt on värvi andvad rakud seotud ka kõrva arenguga, aga mitte küll kõigil valgetel tõugudel.
Arvestada tasub sedagi, et kui soovitud välimus on saavutatud, ei pruugi loomal olla lihtne sellega elada. Väga lühikese ninaga loomad, näiteks mopsid ja pärsia kassid, kannatavad hingamisprobleemide all, nad nohisevad ja lõõtsutavad ka puhkeolekus. See võib tunduda küll armas, aga tegelikult on neil lihtsalt pidev mure, kuidas piisavalt hapnikku saada ja mitte ära lämbuda.
Üüratult toredad on suured punnis nööpsilmad. Need võivad aga närvipinge all hoopis oma pesast välja kukkuda. Olukord, mis näeb välja nagu koomiks, on iga loomaarsti õudusunenägu ja vajab kiiret esmaabi. Ent isegi kui need silmad oma soklis püsivad, vajavad nad sagedat hoolt, puhastamist ja kreemitamist, et mitte liialt kuivada. “Nunnu” on ka chihuahuade koonu vahelt välja rippuv keel. See on enamasti seotud ülemäära lühikese koonuga, kuhu keel lihtsalt sisse ära ei mahu.
Kui kõigi nende asjade üle juurelda ja mõelda, kas see on ikka piin või ülepingutatud emotsioon, soovitan teil aega võtta ja need asjad ise järele proovida. Hingake paar minutit jutti sisse ja välja niimoodi, et surute oma hingamisteed nõnda kokku, et on kuulda pidevat korskamist. Kas tekib 30 sekundiga tunne, et õhk saab otsa?
Jätkame. Hoidke kolm minutit silmi lahti. Ikka kohe nii, et tunnete, kuidas silmamunad veidi ettepoole tulevad. Kas teisel minutil hakkavad pisarad voolama? Lõpetuseks hoidke veel paar minutit keelt suust väljas. Ei ole vist väga nunnu?
Kus on selle problemaatika lahendus ja mida saab iga inimene teha loomade heaolu nimel? Kõik hakkab peale kutsika ja kasvataja valikust. Tõupaberid ja tunnustatud kennelid pole mitte selleks, et näitustel käia, vaid et aretus oleks kontrollitud, terviseuuringud tehtud.
Tahaksin loota, et aretust tehakse ambitsioonist ja tõule pühendumusest, mitte aga raha nimel. Ka tunnustatud aretajate seas on eri suhtumisi ja aretussuundi. Kindlasti võtke endale aega, et tutvuda oma tulevase pereliikme vanematega, ehk saab ka varasemate pesakondade järglasi näha. Hea aretaja võtab endale aega, et teile infot jagada, ja on ka ise võimalikest probleemidest teadlik. Keskenduge just loomade tervislikule seisundile ja ka heale iseloomule. Arvestage, et enamiku loomade eluiga on tänapäeval 10 või lausa 20 aastat. Nii pikaajalist kohustust ei tasu esimese ajalehekuulutuse või armsa foto peale võtta. Selline kohustus tahab head ettevalmistust, sest ainult nii saab kindel olla, et need tulevad tõesti toredad ja rõõmsad ajad!
Ann Mari Anupõld,
loomaarst