20

Haapsallane lõi äri, millega võitleb jalgrattavaraste vastu

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

TTP_5389

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Markus Trei kannab rattale liivatera mõõtu titaanhelbeid: mikromärke, kus on samuti ratta Bike-ID number peal. Foto: erakogu

 

Haapsalus sündinud ja kasvanud 35aastane Markus Trei loodab koos kahe kaaslasega asutatud Bike-IDga muuta rattavarguse nii tülikaks, et vargad ei tahagi enam varastada.

Tänavu käivitus Bike-ID pilootprojektina Eestis, edasi on kavas laieneda Euroopasse.

„Jalgrattavargaid on laias laastus kahte sorti: professionaalsed vargad ja eluheidikud, kelle eesmärk on varastatud jalgratas võimalikult kiiresti maha müüa või pandimajja viia,” ütleb Markus Trei. Bike-ID idee põhinebki sellel, et varastatud ratast oleks nii aeganõudev ja tülikas maha müüa, et varas jätaks pigem varastamata. Et asi täiesti kindel oleks, antakse vargale otsesõnu teada, et seda või toda ratast pole mõtet ära ajada.

Kolm nädalat tagasi avasid Bike-ID asutajad Trei, Risto Klausen ja Meeri Klausen Bike-ID registri, kus saab iga rattaomanik oma sõiduriista tasuta registreerida. Selleks pole vaja muud kui ID-kaarti või mobiili-IDd ning jalgratta raami numbrit, mille seob register omaniku IDga. Registrisse võib lisada jalgratta foto ja jalgratta eritunnused.

„Näiteks et sadula peal on värviplekk,” ütles Trei. Tasuta register ei ole küll lukk, mis takistaks varastamist, küll aga teeb see edasimüümise raskemaks. Kui jalgratas peaks varastatama, teeb omanik registrisse sellekohase märke. Registrisse saab kanda ka näiteks aasta või paar tagasi varastatud jalgratta, kui omanikul on raami number teada, lootuses, et see tuleb välja.

„Võib juhtuda, et heauskne ostja avastab registrist, et on juba tükk aega vändanud varastatud jalgrattal,” sõnas Trei. Esialgu edastavad Bike-ID asutajad teabe varastatud jalgrataste kohta politseisse ise, edaspidi loodavad nad registri siduda politsei andmebaasidega, nii et teavitamine läheks automaatseks. Trei sõnul käivad praegu läbirääkimised kõigis prefektuurides. Et aga register on avalik, saab ka iga potentsiaalne kasutatud jalgratta ostja sealt jalgratta raami numbrit sisse toksides järele vaadata, kas pakutav ratas on varastatud või mitte.

Trei sõnul on kolme nädala jooksul registrisse kantud üle 500 jalgratta, kaks jalgratast on selle aja jooksul varastatud. Kuigi register on tasuta, pole Bike-ID asutajad siiski mitte ainult heategevuse peal väljas. Trei ütleb, et 19 euro 90 sendi eest on võimalik jalgratas teha veelgi vargakindlamaks. Täpselt nii palju maksab Bike-ID veebipoes koos saatekuluga turvamärgistuse komplekt, mis teavitab varast, et seda jalgratast pole mõtet ära ajada, ja muudab jalgratta lihtsalt identifitseeritavaks. Komplekt koosneb Bike-ID numbriga kleebisest ja liimipotsikust.

„Bike-ID number on nagu auto number,” ütles Trei. Kleebise paigaldab rattaomanik rattale ja katab lakitaolise liimiga, mis muudab kleebise eemaldamise peaaegu võimatuks. Kleebis teavitabki varast, et ratas on identifitseeritav ja ka registris kirjas. Peale selle sisaldab liim sadu liivatera mõõtu titaanhelbeid: mikromärke, kus on samuti ratta Bike-ID-number peal.

Sama lakki kannab rattaomanik ratta raamil mitmesse kohta, ja see on jõukohane kõigile. „Kui naine oskab küüsi lakkida, oskab ta lakki ka rattale kanda,” märkis Trei. Liim on läbipaistev ja helbed nii pisikesed, et neid palja silmaga ei näe. Nii ei riku need ka ratta välimust. Varas jälle ei saa helbeid eemaldada, sest ta ei tea, kuhu seda on kantud. Et liim ise on söövitava toimega, peaks varas nägema kurja vaeva, et igaks juhuks püüda seda tervelt rattalt eemaldada, ja tõenäoliselt ei hakka ta seda tegema. Raami numbri eemaldamine on helveste eemaldamisega võrreldes väga lihtne. Risto Klauseni idee järgi toodetud helveste sulamistemperatuur on 1200 kraadi. „Nii et enne sulab ratta raam kui helbed,” märkis Trei.

Politseile seevastu on helbed teatud kindlas valguses ja kindla spektri korral nähtavad, titaanhelbe number on tuvastatav politsei töövahendite hulka kuuluva digitaalse mikroskoobiga.

„Et ratast identifitseerida, piisab ühest helbest,” ütles Trei. Trei sõnul aitavad helbed ka politseid, kus ollakse tihtilugu hädas leitud ratastega, mida ei osata omanikele tagastada, sest ratast pole võimalik identifitseerida.

Idee jalgrattavargused ärivankri ette rakendada tuli Treil ja tema kaaslastel aasta tagasi. Esialgu sai registrisse kanda vaid mikromärgistatud rattaid, ja seda tehti jalgrattapoes. Trei sõnul aga läks see poodidele koormavaks.

„Siis tuligi mõte siduda register raami numbriga,” sõnas Trei. Kirgliku jalgratturina oli Trei rattavarguste ja vaba turunišiga hästi kursis: „Aastas varastatakse Euroopas trepikodadest, rattaparkidest ja -hoidlatest kokku miljoneid jalgrattaid. Vaid osa teeb avalduse politseisse. Eestis registreeritud 1500–2000 rattavargust aastas ei peegelda tegelikku seisu, sest hinnangute kohaselt ei teavita pool vargusest politseid.

Trei sõnul jäetakse avaldus tihtipeale tegemata ka sellepärast, et rattal pole dokumente või ei tea omanik raami numbrit, st ratas ei ole tagantjärele identifitseeritav. Trei peab jaburaks, kui inimene ostab odavama ratta arvestusega, et nagunii varastatakse see varem või hiljem ära.

 

Markus Trei

Sündinud 1979

Haridus: 1997 Haapsalu gümnaasium;

1999 Eesti hotelli- ja turismikõrgkool, ettevõtlus ja rahvusvaheline majandus

Töö: turundanud tootemarke Jägermeister, Russian Standart Vodka, Bacardi, Martini, Rock, Tuborg, Auto24ring, Mobile.ee, loonud kookosvee kaubamärgi Coco Active

Tootejuht Saku õlletehases, Livikos, Valioris (Bacardi-Martini), Tridensis (Jägermeister); turundus-, teenindus- ning projekti- ja konverentsijuht eri ettevõtetes

OÜ Bike-ID kaasomanik

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Vello Zipped
Vello Zipped

Mul on oma kümme nõukaaegset tallapressi jäätmejaamast toodud. Ei minul pole vargusega muret

Taf
Taf
Aastaid tagasi tegin samasuguse internetilehekülje, kus igaüks võis oma varastatud auto kohta pilte avaldada jne. Sellest tegi Äripäev ka kaaneloo. Õppisin sel ajal IT Kolledzis. … Aasta oli siis 2002? vist. Mis ma tahan öelda, et kui see asi pole seotud mingi automaatse avastamise metoodikaga, siis see ei tööta. … ei usu mina, et politsei korraldaks tänavatel reide nende (olematute) mikrohelveste avastamiseks reide. Vaevalt, et ükski politseijaoskond on lahkelt mind vastu võtmas koos jalgratta müüjaga, kui sooviksin selle kerelt teha mikro”helveste” analüüsi? Kokkuvõtteks, see kleebis, mida müüakse 20 EURi eest, on tavaline kleepekas, mille hind on hulgi tellimuse korral max… Loe rohkem »
Taf
Taf

ise vastan, niiet, minge kanni, kallid NUPUMEHED. … mõelge sinna juurde veel midagi, et asi ka töötaks. Helveste jutt ajab südame pahaks. 1980 oleks võinud ju veel kedagi ära petta sellega 😉 …. Või panin nüüd mina mööda? Ega see artikkel mitte 1. Aprillil ei ilmunud?

Täpsi.
Täpsi.

Aga kui ratas üle värvitakse- lihtsalt ja labaselt aerosooliga- märgid siis ju kadunud.

Kübe
Kübe

Ma peaks sõpradele laskma selle peale panna. Vahel kui keegi soomes käib ja tagasitulles vähe tõsisema peo teeb , ei tunne peale paarinädalast joomingut mehi enam ära. Siis saab vahet teha ja mentidel ka kaineris lihtsam sorteerida.

Kalevipoeg
Kalevipoeg

Kiidan heaks!

Priit
Priit

See Bike-ID on täielik bullshit – nagu üks eelnev kommentaator kirjutas, siis ainuke eesmärk on lollidelt raha ära võtta.

Märgistad oma ratta ära 19.90 € eest. Pannakse tuuri poe eest ratas. 2% tõenäosusega leiab Politsei poolkogemata mingi lao, kus varastatud rattaid ja muud kraami hoitakse. Ei hakka sul keegi neid rattaid seal skänneerima, et kas on Bike-ID või mitte – parimal juhul postitavad facebooki pildi, et kas tunned leitud rataste seast enda oma ära.

Kel raha üle, siis makske rõõmsalt edasi…

Onu Uuno
Onu Uuno

Aga kui ratas varastada ja see üle värvida terves ulatuses?
Või, lasta liivapritsiga haljaks ja siis värvida?

TT
TT

No kuni 1000€ jalgratast ei haka keegi liivapritsiga haljaks lööma ega uuesti üle värvima. Üle 1000€-se jalgratta omamisel peaks aga ratta omanik mõtlema hoopis mingit liiki kindlustusele, mis korvaks ratta varguse korral kahjud.
Reeglina üle 1000€ jalgrattaid ei püüa professionaalsed vargad ka kodumaal turustada. Pigem töötab see toode väga hästi just alla 1000€ maksvate jalgrataste nn. “juhuvarguste” korral sest odavat ratast varastades on varga ainus eesmärk kraamist kiiresti ja odavalt vabaneda.
Mina olen igatahes kahe käega ettevõtmise poolt ja soovin Markusele, Ristole ja Meerile edu.

Leo
Leo

Kas see liim on ilmastikukindel? Vihma ja lumi?

setu
setu

Eelmisega nõus. Selliseid äriplaane leiab netist virnade viisi. Seega Trei pole siin mitte midagi ise loonud tema kasutab paremal juhul frantsisi ja teenindab seda olgem ikka täpsed. Vaadates CVd on tegemist kõige ehtsama kauba juudiga, kelle aju töötab ainult selles suunas kuidas talupoegadele ebavajalikku toodet pähe määrida. Teisalt kui on probleem varguste registreerimisega siis tuleks sealt ostsast pihta hakata. Kolmandaks -kas politseil on helveste lugeja olemas. EI OLE. Ta ei viitsigi sellega tegeleda, seadus ei luba jne.

hea setu
hea setu

Lugege palun artikkel läbi – “titaanhelbe number on tuvastatav politsei töövahendite hulka kuuluva digitaalse mikroskoobiga.”

Mart
Mart

See helveste systeem juba ammu kasutusel – Datadot, mida kanti autodele, ratastele, tehnikale. Eemaldada keeruline, aga ei kaitse eset! Kui viiakse välja riigist, siis suva. Samas tublid mehed, et asja ette võtsid!

Küsimus
Küsimus

Aga politsei on väga huvitatud sellisest lisatööst, eksju? Mina olen aru saanud, et kui ratas ikka mitu tuhat eurot ei maksa, ei viitsi keegi selle uurimisega tegelema hakata…

ei
ei

Vale! Politseil jääb tööd vähemaks – nad ei pea leiutama, kellele varastatud kuid tabatud kraam kuulub vaid nad tuvastavad selle kohe.

wpDiscuz