Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum möödunud aasta septembri algul. Kuigi seni on õnnestunud vältida haiguse levimist kodusigadeni, pole oht veel kaugeltki möödas. Alates 1. maist rakenduvad seakatku tõhusama ennetamise nimel seakasvatajatele üle Eesti täiendavad bioohutusnõuded, kirjutab põllumajandusministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist Eva Peegel Maablogis.
Sigade Aafrika katku haigestumine ja suur suremus metssigade hulgas on olnud juba pool aastat ohuks meie seakasvatusele. Ilmad lähevad soojemaks ja inimesed liiguvad rohkem looduses ning suureneb ka oht tuua haigust metsast majapidamisse või ettevõttesse, kus peetakse sigu. Nende ohtude ennetamiseks saab iga seapidaja olla paremini valmis. Seepärast hakkavad alates 1. maist kehtima täiendavad bioohutusmeetmed, mille täitmine aitab vähendada riske taudi levikuks farmi.
Rangemad meetmed aitavad vältida seakatku levikut
Bioohutusnõudeid tuleb järgida loomapidamises igal ajal, mitte ainult haiguse puhkemise korral ja neid tuleb täita igal seapidajal nii majapidamises kui ettevõttes, nii ärilisel eesmärgil kui ka omatarbeks pidamise korral. Seoses sigade Aafrika katku ohuga on eeskirja lisatud need meetmed, mida täiendavalt just selle taudi tõttu täita tuleb.
Sigade väljaspidamine on taudi ohu tõttu keelatud
Sigade katku ohu korral on üks peamisi ennetavaid bioohutusmeetmeid sigade pidamine suletud ruumis. See aitab ära hoida kokkupuuteid saastunud materjalidega, metssigadega ja ka vabalt liikuvate koduloomadega. Seda peab järgida aastaringselt, kuni oht püsib.
Kui metssead pääsevad majapidamise või ettevõtte loomakasvatushoone territooriumile, on oht kodusigade nakatumiseks on väga suur. Seetõttu on loomapidaja kohustatud korraldama loomapidamise viisil, mis välistab sigade kokkupuute metssigadega, sealhulgas vajadusel tarastama loomakasvatushoone või -rajatise nii, et oleks välistatud metssigade ligipääs loomakasvatushoone või -rajatise territooriumile ning kasutatavale söödale, veele ja inventarile.
Kohustus teavitada sigade tapmisest
Täiendava meetmena peavad loomapidajad neis piirkondades, kus metssead on haigestunud, taudiohu tõttu teavitama Veterinaar- ja Toiduametit sigade oma tarbeks tapmisest 48 tundi ette. Volitatud veterinaararst veendub enne tapmist, et loom on terve, vaatab pärast tapmist üle lihakeha ning võtab vajadusel proovid. Oma tarbeks tapetavate sigade üle tehtav veterinaarkontroll on loomapidajale TASUTA.
Ennetavad meetmed võtab kokku bioohutuskava
Loomakasvatusettevõtted, kes peavad sigu ärilisel eesmärgil (näiteks põrsaste, aretus- või tapasigade müügiks) peavad koostama lisaks bioohutusmeetmete rakendamisele ka bioohutuskava. Kavas tuleb näidata tegevused, mida seapidaja teeb, et hoida bioohutus farmis kontrolli all. Tegevuskavas näidatakse ära, millised on farmi töötajatele ja külalistele ettenähtud hügieeniprotseduurid farmi sisenemisel ja sealt väljumisel.
Kavast peab selguma, kuidas ja millal tehakse näriliste ja putukate tõrjet, puhastust ja desinfektsiooni. Samuti, kuidas, millal ja kuhu kõrvaldatakse farmis hukkunud sigade korjused, kuidas toimub loomade viimine ühest loomapidamise hoonest teise, loomade müük ja uute loomade sissetoomine, kuidas liiguvad farmis transpordivahendid, kuidas liigub sööt, eemaldatakse sõnnik jne. Seejuures ei ole tähtis, kas need tegevused on kirjas vihikus või arvutis, tähtis on, et need tegevused toimuvad plaanipäraselt ja seda on võimalik kontrollida. Bioohutuskava on järelevalveametnikul õigus ametlike kontrollide tegemise käigus loomapidajalt küsida, eraldi seda Veterinaar- ja Toiduametile esitama ei pea.
Ainult erandkorras võib VTA loal sigu pidada väljas
Sigade katku ohu korral on erandkorras lubatud sigu pidada ka välistingimustes. See on lubatud näiteks sigade mahepidamisel, metssigade farmis pidamisel ja nende seatõugude pidamisel, kelle kasvatamine on siseruumides on raskendatud (näiteks villasead). Välitingimustes sigade pidamise annab loa Veterinaar- ja Toiduamet. Loomi tohib sellisel juhul pidada kahekordse piirdeaiaga ümbritsetud alal. Loomapidajad, kes peavad sigu välistingimustes, peavad samuti koostama oma tegevuste kohta bioohutuskava.
Toidujäätmete söötmine on keelatud
See nõue ei ole seotud üksnes sigade Aafrika katkuga. Toidujäätmete söötmisega koduloomale võivad levida paljud nakkushaigused ning kanduda ka loomalt inimesele. Sigade katk inimest ei nakata, kuid nakatunud sealihaga võime taudi levitada.
Uued kohustused ka jahimeestel
Sigade katku edasise leviku vältimiseks metssigade populatsioonis on jahimeestel ja ka kõigil teistel metsas viibijatel kohustus teavitada Veterinaar- ja Toiduametit igast riskipiirkonnas kütitud või surnult leitud metsseast. See nõue kehtis ka varem, kuid on nüüd õigusaktis selgelt sõnastatud.
Leitud ja kütitud sigade katku diagnoosiga sigade kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks on Veterinaar- ja Toiduamet sõlminud lepingu Eesti Jahimeeste Seltsiga. Surnud metssead maetakse leiukohta. Kütitud metssead, kes on osutunud uurimisel sigade Aafrika katku nakkuse kandjaks, kogutakse ja hävitatakse AS Vireen loomsete jäätmete käitlemise tehases.
Sigade Aafrika katku põhjustatav majanduslik kahju on suur ja selle tõrjumiseks metsas ei ole väga palju võimalusi. Seetõttu on eriti oluline, et kõik seapidajad ja jahimehed täidaksid hoolsalt kehtestatud ennetusmeetmeid.
Eva Peegel, Põllumajandusministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist
Sigade katk
- Sigade katk levib nakatunud elusloomade ja surnud loomade korjuste kaudu, saastunud inventari, materjalide, transpordi ja loomsete saaduste kaudu. Sigade katk võib levida mitmel viisil, läbi haigete sigade ja ka tervete sigade, kui nad on kontaktis olnud haigete loomadega. Nakkust võivad edasi kanda haige loomaga kokku puutunud loomad, närilised, saastunud jalanõud, riided, saastunud sööt ning nakatunud looma liha.
- Bioohutusmeetmed on kombinatsioon headest juhtimistavadest, rakendatud hügieeninõuetest ning loomade, transpordi ja inimeste liikumispiirangutest. Bioohutusmeetmete rakendamine aitab piirata loomataudide ja loomade ning inimeste ühiste haiguste levikut, vähendada loomade ja inimeste haigestumist ning kaitsta keskkonda ulatusliku saastumise eest.