Taavi Rõivas mullu novembris Haapsalus raudteest rääkimas. Foto: Urmas Lauri
Vabaerakonna fraktsiooni liige Andres Ammas küsis riigikogus peaministrikandidaadilt Taavi Rõivaselt, kas valitsusel on kavas Riisipere-Haapsalu raudtee taastada.
„Valitsusliidu kokkuleppes on paljude läänemaalaste rõõmuks armulikult mainitud ka Riisipere–Haapsalu raudteed, siiski taas kord väga ettevaatlikus sõnastuses: analüüsime võimalusi,“ ütles riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Andres Ammas.
Ammas lisas, et mitmesuguseid uuringuid ja analüüse on sellel teemal Lääne maavalitsuse ja ettevõtjate initsiatiivil juba küllaga valminud, küsimus on pigem poliitilises tahtes.
„Härra Rõivas, kas teie valitsuse ajal likvideeritakse Läänemaale omal ajal tehtud ülekohus ja taastatakse Riisipere–Haapsalu raudtee,“ küsis Ammas.
„Ma arvan, et seda 100%-lise kindlusega väita oleks ennatlik, sest me teame, et see vajab mitte ainult märkimisväärseid investeeringuid, vaid see vajab ka kindlat veendumust, et selle liini käigus hoidmine oleks riigile jõukohane ja et ta on kindlasti soodsam ja mõistlikum kui näiteks moodsate bussidega selle liini doteerimine, mida, ma tean, on ühe võimalusena arutatud,“ lausus Taavi Rõivas. „Ma tean, kui oluline see teema on Läänemaa inimeste jaoks, eriti Haapsalu inimeste jaoks, ja seetõttu on väga oluline, et see teema on koalitsioonileppes adresseeritud, aga selge on see, et meil ei ole mõtet pilduda lubadusi, kus meil ei ole 100%-list kindlust, et see on kestlikult tehtav.“
„Seetõttu ma arvan, et see punkt võib-olla on teie maitse jaoks natuke liiga üldises võtmes või mitte nii kindlas kõneviisis ja tähtaegadega, nagu te sooviksite. Aga see punkt tegelikult tähendab seda, et see läheb valitsusliidu tööplaani, kus on tähtaeg ja vastutaja taga ja kus ka teil parlamendiliikmena on võimalik õigel hetkel hakata küsima, kuhu see asi on jõudnud ja mis sellega teha on võimalik,“ ütles Taavi Rõivas.
Rõivas nentis, et nüüd tuleb ühiselt vastutust kanda. „Nüüd on see olukord, et nüüd kui me oleme kõik, ka teie, parlamendis, siis on meil ka ühine vastutus, et vaadata, kust raha koomale tõmmata ja kuhu investeerida. Eks seda rolli me peame nüüd ühiselt kandma,“ lausus Taavi Rõivas.
Selles, kuidas see raudtee ennast ära tasub (otseselt ja kaudselt), on juba nii palju räägitud ja kirjutatud, et kõigil on võimalus ennast asjaga kurssi viia. Kui kolm aastat tagasi olid pooldajate arvamused emotsionaalsed, siis nüüd on ratsionaalsed.
Ka on kirjas summad, millised saavad olema umbkaudsed kulud ja tulud. Mitte nii, nagu valetas riik, kui püüdis väita, et ülapidamiseks kulub 5 milj eurot aastas. Tegelikult on see summa kordades väiksem. Ja lõppude lõpuks, riik (maksumaksja rahadega) peabki toetama, et elu ääremaal kestaks! Siinsamas räägib Rõivas lastest! Mismoodi need lapsed Eestimaale saavad tulema, kui siit hoopis minema minnakse?
on kasulik valetamine?
Raudtee ei tasu end ära. Kasumliku projekti korral oleks asi juba ammu ära tehtud ja mitte lunitud riigieelarvest lisarahasid.
See on ju kommiraha,mida see raudtee ehutus maksab. Võrrelge mõne muu projektiga. Ja äratasuvusest-ehitad omale maja või superministeeriumi hoone-millal see”ära tasub”?
NO KALEV KALLEMETS,HAAPSALUST PÄRIT MEES ON SELLE VASTU,TEMA SEDA EI TAHA,NAGU RAUD NAEL
„Ma arvan, et seda 100%-lise kindlusega väita oleks ennatlik, sest me teame, et see vajab mitte ainult märkimisväärseid investeeringuid, vaid see vajab ka kindlat veendumust, et selle liini käigus hoidmine oleks riigile jõukohane ja et ta on kindlasti soodsam ja mõistlikum kui näiteks moodsate bussidega selle liini doteerimine, mida, ma tean, on ühe võimalusena arutatud,“
Haapsalu raudtee tuleks taastada võimalikult ratsionaalses versioonis, mitte üle pingutades:
– Üksainus lihtne katkematu rööpapaar Riisiperest Haapsaluni.
– Üksainus rongikoosseis (renditav Elroni 2 vaguniga diiselrong).
– Lihtsad piimapuki tüüpi platvormid vahejaamadesse.
– Raskeid kaubaronge sellele lõigule ei lubata.
– Ehitamiseks kasutada näiteks Ukraina raudteematerjale.
Nende tingimuste korral – Pole vaja kalleid pööranguid ja isegi signalisatsioonisüsteemi mitte (v.a. maantee ülesõidukoht), raudtee vastupidavus ilma hoolduseta 20-30 aastat, väikese ühe lisahooldusega 50 aastat, ehituse kogumaksumus olemasoleva trassi muldkehale paigaldades ca 18 miljonit eurot.
4 aastat lolli lubadust ja võimalust haapsalu kõrtsides käia plaane arutamas ja aega surnuks löömas
Utoopia, et Haapsaluni ehitatakse Tallinnast raudtee, kui Läänemaa on varsti inimtühi, olge ikka mõistlikud ja mõelge enne oma peaga ja kui teil natukenegi mõistust on, siis võite muidugi unistama jäädagi raudteest.
Las ehitavad. MIS siis et kallis? Igati parem kui selle raha ntcx Kreekale saata
Jah, ka kohalikest on tõesti keegi raudtee vastu, sest selle ehitamine on üks asi, aga ülalpidamine läheb maksma meile kõigile ja kes teda kasutama hakkab…..On lihtsalt üks asi, mille nostalgias elatakse..aga sel ajal ei olnud igal mehel-naisel autot ja bussiliiklus oli ka palju hõredam.Et kellegi rahakotti täita,pole vaja udujuttudega inimesi pimestada.
…uuringuid võib olla,aga asi on vedude mahus. Ja üldse- milles küsimus? Kui asi tundub ( Taalile) nii kasumlik,siis ära küsi rahva arvamust,vaid pleki altkäemaksudeks vähe rohkem ja hakkavad ka laevad Tallinna vahet liikuma.