1

Ümarlauaarutelu: Eestimaalaste finantskäitumise suurim murekoht on lõhe teadmiste ja tegeliku käitumise vahel

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

ÜmarlauaaruteluPangaliidu ja Väitlusseltsi korraldatud ümarlauaarutelu "Eestlaste finantskäitumine – kas ja kui palju otsustusvabadust piirata?”. Foto: Eesti Pangaliit

Märts on rahatarkuse kuu, mil keskendutakse eestlaste finantsalastele teadmistele ja oskustele. Selle kuu raames toimus nädala alguses Eesti Pangaliidu ja Eesti Väitlusseltsi korraldatud ümarlauaarutelu "Eestlaste finantskäitumine – kas ja kui palju otsustusvabadust piirata?”.

Eestimaalaste finantskäitumise suurim murekoht on lõhe teadmiste ja tegeliku käitumise vahel. Ekspertide hinnangul aitab mõõduka regulatsiooni kõrval kõige enam nii laste kui täiskasvanute harimine.

Eesti Pangaliidu ja Eesti Väitlusseltsi korraldatud finantskäitumise teemalisel ümarlauaarutelul lahati, miks mitmete uuringute kohaselt on raha-asjade arukaks ajamiseks eestimaalastel teadmised olemas, aga näib puuduvat oskus teadmisi igapäevaelus kasutada. Nii on OECD finantskirjaoskuse raporti kohaselt Eesti skoor positiivse finantskäitumise osas uuritud riikidest üks madalaimaid, samal ajal kui teadmiste osas on Eesti keskmisest kõrgema tulemusega riikide seas.

Vaatamata sellele, et ligi 80 protsenti eestlastest peab tagavaraks kogumist oluliseks, on elanike tegelikud säästud valdavalt väikesed. “Raha mustadeks päevadeks kogumise vajalikkus on üks olulisemaid õppetunde, mis majanduskriisi järgselt võiks olla teadvustunud,” märkis Swedbanki jaepanganduse juht Ulla Ilison.

Laenuturu hetkeseisust rääkides tõi Ilison esile, et täna ei ole pangast laenu taotlemise otsus noorte hulgas enam sama kiire ja spontaanne kui oli kümnendi eest. “Olid ajad, kus õppelaenu võtmise üle igal aastal eriti ei juureldudki, see oli justkui iseenesest mõistetav. Täna on noored ettevaatlikumad ja ettenägelikumad,” sõnas Ilison.

Kõik arutelul osalenud eksperdid tõid välja, et kriisijärgsel ajal on ka täiskasvanud pangast laenu taotletes muutunud teadlikumaks ning ettevaatlikumaks, samuti püüavad pangad senisest enam veenduda, et klient on kohustuse võtmiseks valmis. Samas on väga suur nende inimeste hulk, kes satuvad hätta liigselt kiir- ja tarbimislaene võttes, tehes otsuseid tihti emotsiooni ajel või enda tegelikele võimalustele mõtlemata.

Võlanõustaja Birgit Raamat tõi välja, et täna puuduvad ka krediidiandjatel head vahendid kontrollida tarbijate maksevõimet. “krediidiandjad tahaksid kindlasti klientide kohta rohkemat teada ning probleemiks on laenu taotlemisel tarbijate poolt valeandmete esitamise kontrollimise võimalus,” ütles Raamat. Samuti on Birgit Raamatu sõnul väga oluline madalama sissetulekuga inimeste teadlikust tõsta just säästva ja vastutustundliku raha-asjade planeerimise suhtes, et tagada perekondade majanduslik toimetulek.

Riiklikku finantshariduse programmi vedava rahandusministeeriumi esindaja Thomas Auväärt märkis, et kiir- ja muude tarbimislaenude turu korrastamiseks on riik viimastel aastatel üksjagu ära teinud, kuid üksnes regulatsioonidega praeguseid probleeme ei lahenda – asjakohaste regulatiivsete meetmete kõrval on vaja panustada finantskirjaoskusesse. “Täna peab riik mõtlema teadlikkuse tõstmisele – seda nii koolides kui täiskasvanute hulgas,” sõnas Auväärt. Arutelul osalejate lõpuks jäi kõlama soov, et sündiv valitsuskoalitsioon võiks üheks haridusalaseks fookusteemaks võtta võtta täiskasvanute finantsteadmiste tõstmise ja tähtsustada praktilise oskusi andvate finantsharidusprogrammide väljatöötamist koolinoortele ja tudengitele, et lõhet teadmiste ja tegeliku käitumise vahel vähendada. Ümarlauaarutelu moderaatoriks oli Raiko Uri Eesti Väitlusseltsist ning arutelu korraldati koostöös Väitlusseltsiga, kelle eesmärk on suurendada ühiskondlikus diskussioonis argumendipõhist arutelu.

Eesti Pangaliidu eestvedamisel tähistatakse märtsis Eestis esmakordselt rahatarkuse kuud, mille eesmärk on tähtsustada finantskirjaoskust ja teadvustada eestimaalastele arukaid finantskäitumise põhimõtteid. Rahatarkuse kuu jooksul leiavad aset mitmed harivad ettevõtmised – tunnid koolilastele, loengud ja seminarid ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele, koolitused karjäärinõustajatele, rahasüsteemi tutvustav näitus ja rahatarkuse teemaline konverents. Samuti tutvustatakse meediakanalitele pankade klienditeenindajate igapäevatööd ja klientide nõustamist.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud Pangaliitu kuulub Eesti tegevuslitsentsi omavast 16 krediidiasutusest 13.

Taustaks: Märts on rahatarkuse kuu

Eesti Pangaliidu eestvedamisel tähistatakse märtsis Eestis esmakordselt rahatarkuse kuud, mille eesmärk on tähtsustada finantskirjaoskust ja teadvustada eestimaalastele arukaid finantskäitumise põhimõtteid. Rahatarkuse kuud korraldamises osalevad veel Eesti Pangaliidu 13 liikmespanka, Rahandusministeerium, Finantsinspektsioon, Eesti Pank, vabaühendus Ettevõtlusteater ja vabaühendus Rahatarkus.

Rahatarkuse kuu jooksul leiavad aset mitmed harivad ettevõtmised – tunnid koolilastele, loengud ja seminarid ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele, koolitused karjäärikoordinaatoritele, rahasüsteemi tutvustav näitus ja rahatarkuse teemaline konverents. Samuti tutvustatakse meediakanalitele pankade klienditeenindajate igapäevatööd ja klientide nõustamist.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Madal tase pedagoogidel
Madal tase pedagoogidel

See teadmiste vähesus on tegelikult sõltuvuses meie riigis antavast haridusest. Kõik kohad on täis keemikuid , füüsikuid , matemaatikuid, ajaloolasi. Kuidas aga elada XXI -l sajandil Eesti vabariigis, seda ei õpeta tänases põhikoolis ja keskkoolis mitte keegi. Oleks juba aeg, need nõukogude võimu poolt “toodetud” pedagoogid üle parda visata. Neli kuud aastas ei tee nad midagi, ainult puhkavad. Eestil tuleks vaadata oma hariduselu korraldamisel pigem UK poole, kui Valgevene ja Vene Fed. poole.
Ma ei suuda taluda, et meie pedagoogid puhkavad 28 päeva asemel 120 päeva, täpselt nagu need töödtegeva rahva verd imevad tühikargajad Toompeal.

wpDiscuz