0

Kinnisvarakommentaar: Inimeste kindlustunne langes tugevalt

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

pindi kinnisvaraKorteritehingud Haapsalus. Graafik: Pindi Kinnisvara

Tartu linna korteriomandite keskmine ruutmeetrihind oli tänavu veebruaris 1243 eurot, mis on esimest korda Eesti linnades üle 2007. aastal aset leidnud buumi tipu.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tegemist on ilmselgelt märgilise sündmusega. „Kinnisvaraomanikud võivad rõõmustada, kuid ostjatele on see samapalju nukker uudis,“ lausus Sooman.

„Samas on Tartu turu areng olnud loogiline- selle linna elanikkond sai masuga veidi vähem pihta, sellevõrra on ka taastumine olnud kiirem,“ rääkis Sooman. Võrdluseks- kui Tallinnas langes majanduskriisiga keskmine korteri hind 59 protsendi võrra, siis Tartus oli languseks 46 protsenti. „Iseasi, kas selline tõus on ka pikemas perspektiivis ostjatele vastuvõetav, sest kunagisel turu õilmitsemise ajal tehti Tartu linnas üle 200 korteritehingu kuus, praegu on neid pea kaks korda vähem,“ lisas Sooman.

Inimeste kindlustunne langes tugevalt

Igakuiselt mõõdetav tarbijate kindlustunde indikaator langes veebruaris viimase pooleteise aasta madalaimale tasemele, mis osaliselt kandub ka kinnisvaraturule.

Veebruaris oli Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt mõõdetav tarbijate kindlustunde indikaator -8, viimati oli see nii madal 2013. aasta septembris.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman kommenteeris, et üleüldine kindlustunne on heaks lakmuspaberiks muuhulgas ka kinnisvaraturule. „Kui elanikud ennast majanduslikult ebakindlalt tunnevad, siis ei käi jutt ainult piimapaki hinnast, vaid peegeldab ka olukorda püsikaupade- ning kinnisvaraturul,“ lausus ta.

„Pikaajalisi järeldusi pole mõtet ühe kuu baasilt teha, aga mõtteainet on maa ja ilm, seda enam, et täna saab korteri müüdud see, kes hinda on valmis allapoole reguleerima. Ostjatele käivad buumilähedased hinnad juba üle jõu ja see süvendab kindlusetust,“ lisas ta.

Olematu reaalpalga muutus teeb murelikuks

Ehkki kinnisvarahinnad kõiguvad Tallinnas ja Tartus buumitipu lähedal, näitab reaalpalga analüüs jahmatavat tegelikkust- alates 2007. aastast pole see sisuliselt muutunud.

„Palusime Eesti Konjunktuuriinstituudil arvutada välja, kui palju on inimeste palgad tõusnud siis, kui võtame arvesse ka inflatsiooni. Tulemus oli jahmatav- sisuliselt pole masu-eelse ajaga võrreldes olulist muutust toimunud, meie reaalne ostuvõimekus on kasvanud vähem kui 10 protsendi võrra,“ ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

„Tahes-tahtmata paneb see teadmine kalkuleerima, et kui inimeste jõukus pole suurenenud, tehingute arv on toonasest ajast palju madalam, kinnisvarapakkumiste arv on tõusuteel ning erinevalt „vanadest headest aegadest“ ollakse maailma majanduse suhtes märksa konservatiivsemad, siis kuidas saab meie praegune kiire kinnisvara hindade kasv olla jätkusuutlik,“ arutles ta.

Indeks tegi taas tõusu

Pindi Indeks tõusis veebruaris 3,5% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1233 eurot. Jaanuaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1192 €/m².

Kui 2015. aasta jaanuaris tehti antud linnades 886 korteriomandi tehingut, siis veebruaris tõusis aktiivsus 1064 tehingule.

Võrdluseks- 2104. aasta veebruaris tehti indeksilinnades 966 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 11,7 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 97,7 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz