Parimate sekka mahtus nii ehteid kui ka maiustusi. Konkursile laekunud meenetest valmib tulevikus virtuaalne tootekataloog.
Võistlus oli kolmes kategoorias. Turismiobjekti kategooriasse laekus ainult kolm tööd ja kaks paremat neist pääsesid edasi lõppvooru. Esikoha pälvis Margarita Eriti puust pross „Haapsalu promenaad” ja teiseks tuli Valge Daami keraamiline seinakaunistus, mille autor on May Aavasalu.
Kinkekomplektide kaheksa töö seast valis žürii kolmeks parimaks Pilvi Kangro ehtekomplekti „Põrnikas”, Margit Maldi „Läänemaa tassi ja taldriku” ning Aide Leit-Lepmetsa puidust magnetikomplekti „Merelinnu pesa”.
Kodukoha meene kategooriasse esitatud 28 töö seast moodustasid esikolmiku Piia Saaki Matsalu-teemalised martsipaniküpsised „Hane kaka”, Urve Sikemäe ehe „Merelinnu pross”, mille pakendi autor oli Epp Õlekõrs. Mirje Simsi ja Adeli Sei kindad „Pitsiline Haapsalu”.
Žürii otsustas, et lõppvooru pääseb ka 4. koha saanud Margarita Eriti töö „Helkur-silk”.
Uudsust oli vähe
Viimati korraldati analoogne konkurss Läänemaal kuue aasta eest. Žüriisse kuulunud Haapsalu kutsehariduskeskuse õpetaja Marju Heldema sõnul olid tema ootused tänavusele konkursile suuremad.
„Uudsust oli minu meelest vähe, aga ma olen oma elukutse tõttu ka väga palju näinud,” nentis Heldema. Üks meene, mis Heldemale meeldis, kuid kokkuvõttes žürii otsusega siiski esimese kolme hulka ei pääsenud, olid klaaskaussi paigutatud martsipanimunad.
„Nagu kodukoha meene esikoha saanud „Hane kaka” küpsisedki oli see söödav ja humoorikas. See on söögiasi, kaasavõetav ja Läänemaa looga. Klaaskausi asemel oleks võinud seal olla ka vahvlist kauss,” kirjeldas Heldema.
Läänemaa tunnuslausega „Läänemaa – turvaline pesapaik” seotud meeneid võis konkursil näha mitu.
Samuti tõstis Heldema esile turismi kategoorias esikoha saanud prossi. „See oli natuke teistsugune ja seda on võimalik suurtes kogustes kiiresti tiražeerida, kui on vaja kinkida näiteks 20–30 asja.
Tihti on ju probleem, et inimesed ei mõtle lõpuni läbi, kas nad suudavad täita päris tellimust,” ütles Heldema.
Teistsuguseks muutis „Haapsalu promenaadi” prossi Heldema sõnul Haapsalu puitpitsi kasutamine, mis pole väga levinud. „Kurb, et sallipitsi oli tootearenduses väga vähe näha,” lisas Heldema.
Žürii liikmed leidsid, et tulevikus võiksid meenete valmistajad rohkem tähelepanu pöörata just pakendile, milles asja müüakse.
„Märgistus ja pakend on tähtsad. Pakend võib anda juurde palju emotsiooni,” lausus Lääne-Eesti meene projektijuht Kaydi Tomson Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskusest.
MTÜ Lääne-Eesti Turismi juhataja Anneli Haabu sõnul on konkursile esitatud meened mõeldud pigem kohalikule inimesele, kui turistile.
„Turisti pilguga vaadates on palju arenguruumi,” ütles Haabu. Tema sõnul peaksid turistile mõeldud meened olema väga selgesti mõistetavad, et oleks kohe aru saada, millega on tegemist ja miks see on väärtuslik.
Virtuaalne tootekataloog
Kurvastada ei tasu neil autoritel, kes lõppvooru edasi ei pääsenud, sest Tomsoni sõnul luuakse konkursitöödest virtuaalne tootekataloog, mida edastatakse siis asutustele, saatkondadele ja seltsidele, kes saavad seal reklaamitud meeneid soovi korral autoritelt tellida.
„See, et ei pääsetud esimese kolme hulka ei tähenda midagi,” ütles Tomson kataloogist rääkides.
Ojamäe oli kindel, et sarnaseid konkursse korraldatakse Läänemaal ka järgnevatel aastatel. „Meie ettevõtjad saavad seeläbi areneda,” lausus Ojamäe Läänemaa arenduskeskusest.
Tema sõnul on tulevikus peetavate konkurside osas räägitud läbi Läänemaa käsitööliiduga ja on saadud esialgne lubadus, et liit aitab neid korraldada.
Meenekonkursi žürii koosolek oli kolmapäeval Läänemaa Arenduskeskuses. Konkursile laekus 39 tööd 3 kategoorias. Kõige populaarsem oli Läänemaa meistrite seas kodukoha meene kategooria, kuhu saadeti 28 tööd.
Meenekonkurss korraldati Lääne-Eesti arenduskeskuste tootearendusprogrammi „Loole" raames. Kohalikud konkursid toimuvad nii Pärnu-, Hiiu-, Lääne- kui ka Saaremaal ja parimad meened pääsevad edasi 25. märtsil Pärnumaal Lottemaa teemapargis peetavale lõppvõistlusele.
Fotod: Arvo Tarmula
Hiiumaa meened: Seljasügamisköis – Valev Sein; Kevadine lest – Kalli Sein, OÜ Ideeklaas; Ristna kiviputukas – Ain Jepišov; Hiiumaa vitamiinid – Ly Kaups, OÜ Hiiu Gourmet; Kadakane Hiiumaa – Heli Hahndorf OÜ Tahe koostöös OÜ Heliivika; Kadakane Hiiumaa – Ly Kaups OÜ Hiiu Gourmet koostöös OÜ Hiiu Nikerdis.
Pärnumaa meened: Kodukoha meenetena märgiti ära Kihnu pärnaõieseep keraamilises kalapaadis (Elly Karjam koostöös Kaja Rinaldo), Šokolaadiümbris ajaloolise fotoga (Karin Susi), Savist räimekujuline salvrätikuhoidja (Karin Vääna), Pärnu pärnapuuleht-võtmehoidja (Helen Sang). Turismiobjekti kategoorias märgiti ära tõrvaseep, unehobused ja puust mänguloomad, kõik C.R.Jakobsoni Talumuuseumist (tooted valmistas Inge Sipelga).
No tulemus näitab ainult korraldajate äärmiselt madalat võimekust. Vaadates töid siis jääb mulje et disaini tudengite esimese kursuse tase aga mitte enamat mõned kunstnike tööd ka lisaks, aga ahastus tuleb peale. Ülikoolidega poleks nagu üldse tegeletudki. Mõte oleks nagu selles et sürii saaks ennast näidata.