Lääne päästekeskuse juht: Ärge püüdke eksitavate pealkirjadega klikke

Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun. Foto: Juhan Hepner.

Täna Tallinnas keskkonnaagentuuri hoones toimunud 2005. aasta jaanuaritormi teemalisel konverentsil rõhutas Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun, et meedia peaks püüdma vältida eksitavate pealkirjadega klikkide püüdmist.

Üheks näiteks tõi Kaldasaun üleriigilises meedias möödunud reedel ilmunud loo, mille pealkirjast jäi mulje nagu võrduks Haapsalus Fra Mare spaani viiva kõnnitee vee alla jäämine ülelinnalise üleujutusega.

Vale pealkiri kahandab sõnumi väärtust

Riigi ilmateenistuse ilmaprognooside osakonna juhataja Taimi Paljaku sõnul jätab vale pealkiri vale mulje kogu prognoosist, isegi kui ülejäänud artikkel on hästi kirjutatud.

Keskkonnaminister ja 2005. aastal Päästeametit juhtinud Mati Raidmaa tõstis ühe probleemina esile selle, erinevates meediakanalites ilmuv informatsioon on paratamatult erineva ajalise nihkega.

Paberlehes võib info olla eelmise päeva pärastlõuna seisuga, televisioonis nähtav eelmise päeva õhtust ning näiteks raadiole antud intervjuu võib olla tehtud kõigest 10 minuti eest. "See on väljakutse kogu meediamaastikule," ütles Raidma.

Kaldasauna sõnul on oluline ka see, et ilmaennustajate ja päästeameti vahel oleks konkreetne tööjaotus. Prognoosiinfo võiks anda inimestele ilmateenistus ning seda, kuidas vastavalt ilmale käituda peaks ütlema Päästeamet.

Katastroofiturismi tuleb vältida

Lisaks sellele pani Kaldasaun inimestele südamele, et nad hoiduksid katastroofiturismist. Turist, kes läheb näiteks üleujutuse piirkonda sõiduautoga, mis enam käima ei lähe ning muutub takistuseks operatiivteenistuste tööle.

"Siis ei saa sellest sõidukist mööda kiirabi ja politsei ning autot tuleb hakata teisaldama," märkis Kaldasaun.

Samas on võrreldes 2005. aastaga päästeameti võimekus loodusõnnetustega toime tulla Kaldasauna sõnul märgatavalt paranenud.

"Täna tuleb eelinfo nii varakult, et saame väga hästi planeerida oma tegevust. Saame hinnata kuhu ja milline oht tuleb," ütles Kaldasaun.

Nõukogude ajal vaikiti loodusõnnetustest

1967. aasta augustitormi , mis oli samuti väga tugev torm, meediakajastus erines klimatoloog Ain Kallise sõnul jaanuaritormi omast radikaalselt.

"Tollal oli väga napp meediakajastus. Oli nõukogude aeg ja praktiliselt oli keelatud rääkida loodusõnnetustest," lausus Kallis.

Ajakiri Eesti Loodus oli Kallise sõnul esimene väljaanne, mis 1967. aasta tormist arvestatavalt kirjutas. "Pärast seda hakati alles rääkima," ütles Kallis.