Läänemaa kaitseliitlane juhtis Orkaanil USA eriväelasi

Läänemaa kaitseliitlane leitnant Aadi Nuut (paremal) juhtis Orkaanil elukutselisi sõdureid. Foto: Andre Saks.

Lääne malevale oli 5.–7. detsembrini Saaremaal peetud suurõppus Orkaan 2014 ajalooline, sest esimest korda olid meie vabatahtlike juhtida Eesti liitlaste elukutselistest sõduritest koosnevad üksused.

Möödunud nädalavahetusel avanes Saaremaal põnev vaatepilt, sest Kaitseliidu Läänemaa, Pärnumaa ja Saaremaa malevate ühisõppusel harjutati saare kaitsmist merelt tuleva dessandi vastu. 

Läänemaa kaitseliitlastel oli see ajalooline õppus, sest esimest korda olid vabatahtlike alluvuses professionaalsed sõdurid – USA õhudessantväelased ja Scoutspataljoni võitlejad Eestist.

Lääne maleva malevapealiku Arnold Juhansi sõnul on välismaa üksustest varem koostööd tehtud Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooniga Zemessardze, kuid et ameeriklased oleksid meie kaitseliitlastele allunud, pole varem olnud.

„Hästi ette valmistatud, väga viisakad ja sõbralikud. Läbi ja lõhki sõjaväelased – saavad selgelt aru oma ülesannetest ja täidavad punktipealt käsku,” iseloomustas Juhans ameeriklasi.

Ameeriklaste dessant võeti vastu laupäeva ennelõunal. „Normaalne jalaväelase ilm. Veidi vihma,” ütles Saaremaal valitsenud olude Lääne maleva sisekaitsekompanii ülem leitnant Aadi Nuut, kelle juhatada olid ameeriklased.

„Minule oli see esmakordne kogemus juhtida liitlasüksusi,” lausus Nuut. Kolm põhiülesannet, mida Nuudi juhtimisel edukalt täideti, oli Sõrves sadamaala hõivamine, ameeriklaste dessandi vastuvõtmine ja seejärel pühapäeva hommikul veel ühe ala hõivamine.

„See oli mul esmakordne kogemus juhtida peale oma kompanii veel nii palju juurde antud jõudusid,” ütles Nuut.

Nuudil oli hea meel, et Kaitseliit on jõudnud oma võimetelt sellise professionaalsuseni, et nende juhtida antakse elukutselisi sõdureid. „See näitab meie arengut,” lausus Nuut. „See on respekt kogu Läänemaale.” 

Natuke kahju oli tal vaid sellest, et ameeriklased ei saanud sisekaitsekompaniiga liituda Lääne maleva õppustel veidi varem. „Mulle jäi natuke väheks neist päevadest. Oleksin tahtnud neid rohkem tundma õppida ja paremini oma plaanides ära kasutada,” selgitas Nuut.

Õppused toimusid üle kogu saare

„Läänlased said oma ülesannete täitmisega hästi hakkama,” ütles Juhans. Möödunud aastaga võrreldes, mil Orkaan toimus Haapsalu lähiümbruses, olid läänlaste täidetud ülesanded veidi erinevad. 

„Eelmine kord kaitsesime objekti,” lausus Juhans. 

Tänavu Saaremaal mängis pool läänlastest aga vaenlasi, kes ründavad Saaremaad. Põhja-Saaremaal olnud jõud täitsid kaitseülesandeid ehk mängisid saare kaitsjaid. Sõrve poolsaarel asunud üksused olid aga saart rünnanud „pahade” rollis.

Õppuste staabid töötasid juba neljapäevast. Õppusel oli Juhansi sõnul tegevust ööpäev ringi. Isegi momentidel, mil aktiivne tegevus veidi vaibus, pidid tegutsema näiteks patrullid ja luure.

„Jutumärkides sõjaks läks reede õhtust,” lausus Juhans. Tema sõnul on õige öelda, et tegelikult algas õppus osalejail juba rännakuga Saaremaale. „Saaremaale jõudes oldi valmis kõigeks,” lisas Juhans. 

Seda ilmestas ka tõik, et läänlaste lahingukompaniil õnnestus edukalt toime tulla ööl vastu laupäeva nende vastu korraldatud varitsusega. „Nii jalavägi kui ka soomukid varitsesid meie omi,” lausus Juhans. 

Vaenlastel ei õnnestunud läänlasi aga ootamatult tabada ja nad sunniti taganema.

Suurõppused on ülitähtsad

Juhans kinnitas, et õppused nagu Orkaan on väga tähtsad. Oma malevas õppusi korraldades jääb reaalne koostöö malevaväliste üksustega vaid paberi peale. 

„Õppusel on kaitseliitlased väga suure asja üks osa ja saavad eri olukordi reaalselt läbi mängida,” selgitas Juhans. Näiteks seda, kuidas tellida enda toetuseks miinipildujapatarei tuld.

Teine võimalus, mida suurõppused pakuvad, on Juhansi sõnul see, et nii komandöril kui ka reavõitlejal on võimalus näha selgemini vigu, mida ise teed või mida mõnes teises malevas tehakse, ja neist siis õppida.

Ühine kogemus aitab Juhansi kinnitusel suurendada ka kohalike kaitseliitlaste enesekindlust, sest nähakse, et ei olda teiste piirkondade meestest kehvemad.

„Igale poole ei jõua, aga mulle jättis unustamatu mulje meie tankitõrjerühma tegevus. Tankitõrjerühm on alles moodustamisel. Nemad pidid kaitsma Põhja-Saaremaad. Neid ründasid ülekaalukad väed. 

See, kuidas poisid olid kõik õigesti teinud, kuidas käsuliin töötas, nende innustatus ja tõsine suhtumine,” kiitis Juhans. Lääne maleva tankitõrjerühm sai tänavusel Orkaanil oma tuleristsed, sest selle komplekteerimist alustati alles sellel aastal.

„Ka kontrollijad ja vahekohtunikud kiitsid nende tegevust,” lisas Juhans.

Lääne maleva lahingukompanii tankitõrjerühma juhi, Haapsalu malevkonna pealiku Sulev Luiga sõnul on Orkaan läinud iga aastaga paremaks ja kasvanud on osavõtjate arv. Luigal oli tänavune Orkaan järjekorras juba viies.

Luiga kõige tugevam kogemus, mille ta õppuselt kaasa võttis, oli see, kui hästi tankitõrjerühm oma tööga hakkama sai. Tegemist on sõjaliselt tundliku infoga, mistõttu ei saanud ta rühma täpsemat väljaõpet ja taktikaid kommenteerida.

Tänavune Orkaan oli juba üheksas. Järgmisel aastal korraldab Orkaani Pärnumaa malev ja ülejärgmisel Lääne malev.

Järgmine suurõppus, kus Lääne malev kaasa lööb, on Siil 2015, mis toimub 4.–15. maini üle kogu Eesti ja kus osaleb kokku ligi 12 000 reservväelast, kaitseliitlast, ajateenijat ja tegevväelast.

Lääne malev

Liikmeid on üle 1500. Neist veidi üle 1000 on kaitseliitlased, ligi 200 on naiskodukaitsjad ning ülejäänud osa liikmeist moodustavad kodutütred ja noorkotkad.

Malevas on Haapsalu, Risti ja Hiiumaa malevkonnad ja Lihula üksikkompanii.

Ametlik alus Lääne malevale pandi 11. novembril 1918.

Malevapealik on major Arnold Juhans.

Allikas: Kaitseliit.