0

Lauri Luik: Abi vajavate tudengite võimalused paranevad

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Riigikogu võttis vastu õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused, mille eesmärk on aidata vajaduspõhiselt neid tudengeid, kelle jaoks on oma leibkonna vahenditega toimetulek ülikooliõpingute ajal raskendatud, kirjutab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Lauri Luik (pildil).

Lauri LuikVajaduspõhiste õppetoetuste süsteem põhineb üliõpilase majanduslikul vajadusel ja puudutab üliõpilasi, kelle perekonna majanduslik olukord ei võimalda tagada neile ligipääsu kõrgharidusele.

Õppetoetuse väljatöötamisest alates oleme rõhutatud, et toetuse eesmärgiks on toetada ja soodustada just püsivalt madalama sissetulekuga peredest pärit noorte kõrghariduse omandamist.

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse praegu aluseks perekonna eelmise kalendriaasta maksuandmed. Seadusemuudatusega loodav vajaduspõhine eritoetuste fond on aga mõeldud üliõpilastele, kelle sissetulek ületas registriandmete järgi vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel sissetuleku ülempiiri, kuid kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud. 135-eurost eritoetust on võimalik taotleda kord semestri jooksul.

Kavandatava vajaduspõhise eritoetuse fondi esitatavaid taotlusi hakkavad menetlema ülikoolid, sest neil on täna kõige parem teave oma üliõpilaste kohta ning neil on võimalik küsida üliõpilaselt ka lisadokumente. Üliõpilase vajaduspõhist eritoetust ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka (sarnaselt vajaduspõhise õppetoetusega).

Seaduse muudatuse tulemusel saavad taotleda vajaduspõhist õppetoetust kõik täiskoormusel õppivad tudengid, kes on täitnud õppekava 75% ulatuses, senise 100% asemel.

Paindlikuma lähenemise oleme valinud seetõttu, et uuringute kohaselt on üliõpilastel raskusi õppetoetuse saamise aluseks oleva 100%-se õppemahu täitmisega. Vajaduspõhise õppetoetuse peamine eesmärk on aga arvestada õppuri sotsiaalmajanduslikku olukorda, mistõttu nõuame küll jätkuvalt täiskoormusel õppimist, kuid oleme otsustanud muuta õppemahu nõuet paindlikumaks – senise 100% pealt 75%-le.

Meie soov on tagada tublidele õppuritele võimalused omandada kõrgharidus nii, et majanduslik seis ei saaks seejuures takistuseks. Seda eesmärki antud seadusemuudatus ka teenib.

Lauri Luik
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz