Haapsalus tähistati hõimupäevi tänavu ingerisoomlaste pulmakombeid tutvustades ja ingerlastest filmi vaadates.
Reede õhtul oli lasteraamatukogu saal puupüsti rahvast täis – oli nii neid, kes ise või kelle juured Ingerimaal, aga ka eestlasi, soomlasi ja muid rahvusi.
Ingerisoomlaste pulmakommetest on näitemängu "Pulma!" kokku seadnud Anne Andrejev, kes tunnistas, et materjaliga tutvuma asudes ei kujutanud ta sugugi ette, mis teda ees ootab. "See suur hulk materjali, mis tuli läbi lugeda ja osa jäi veel lugemata ka," rääkis Andrejev. Lisaks suurele materjalihulgale muutis näitemängu kirjutamise keeruliseks see, et eri paigus olid kombed erinevad ja nii tuli otsustada mida aluseks võtta.
Pulmatüki, kandisd ette Vana-Vigala rahvamaja näitetrupp "Vigala vahvad" – hoopiski mitte täiskasvanud, vaid hoopis lapsed. Tüki peategelased on pööningule sattunud lapsed, kes vanaema jutustse põhjal hakkavad edasi andma oma tõlgendust pulmatraditsioonidest,
Lühidalt mängiti läbi kõik pulma etapid – alates eelkosjadest ja kosjade vastuvõtmisest kuni pruudi tanutamiseni. Erinevalt eesti pulmast oli ingerlastel näiteks komme kosjade vastuvõtmist kinnitada ühise tubakasuitsetamisega aida ees. Ja kuigi ingerlased olid ja on luterlased, polnud kiriklik laulatus pulmakombestikus olulisel kohal – kirikus käis sageli vaid pruutpaar koos mõne tunnistajaga.
Anne Andrejevi sõnul oli reedeõhtune etendus trupile kaheksas. Esimest korda mängiti seda tänavu suvel Paides, kus laste esitatud näitemängule järgnes sissejuhatus pulmamängu laulu ja tantsuga.
Ineris peeti nn laulupulmi, kus erinevate rituaalidega seondusid teatud laulutüübid kindlas järjekorras. Reedel lauldi eestlaulja Timo Kalmu eestvõttel maha nii mõngi ingerlaste pulmalaul.
Laulutervitusi tõi Ingerimaalt ka kaks külla sõitnud kollektiivi – ingerisoomlaste Talomerkit Peterburist ja isurite Šoikulan Laulut Soikkola poolsaarelt.
Ida-Ingerimaal, savako hõimu rahvariideid tutvustas Raija Pedak. Tema sõnul kandsid seal kandis naised valget, laiade varrukatega pluusi, mis kaunistasid taimornamendiga tikandid ning tumedat seelikut. Kohustuslik riietusese oli ka põll, mida igaüks püüdis võimalikult uhkelt kaunistada.
Meestel oli seljas aga vene särgi moodi pluus, mida kanti pükste sees.
Pärast esinemisi kutsuti kokkutulnud lauda mekkima pohlavarre teed ja pirukaid. "Esimene asi, mida meie kandis külalistele pakuti, olid just pirukad," selgitas Lääne-Eesti Ingersisoomlaste Seltsi esinaine Hilma Tervonen.
Ingeri õhtu lõpetas Balti Meediakolledži ja Helsingi Metropoli ülikooli üliõpilaste koostöös valminud dokumentaalfilm "Viimeinen juna Inkeriin" (Viimane rong Ingerisse).
Filim tarbeks on noored intervjueerinud ehedat murdekeelt kõnelevaid kohalikke elanikke Ingeri külades, ingerisoomlasest filmitegijat Arvo Ihoga jt. Kasutatud on palju arhiivimaterjale. Käidud paljudes sündmuspaikades – nii Ingerimaal, Eestis Paldiski ümbruses, kui ka Soomes Hanko sadamas jm.
ngerisoomlased ehk ingerlased on alates 17. sajandil Soomest Ingerimaale rännanud soomlaste järeltulijad. Et tulijaid oli peamiselt kahest Soome piirkonnast – Savost ning Viiburi läänist ja Karjala maakitsuselt. Nii eristataksegi ingerlaste hulgas kahte hõimu – savakod ja äyrämöised.
Ingerimaa, mis asub Peterburi ümbruses ja Leniningradi oblasti lääneosas on läbi aegade olnud paljude rahvaste koduks. Sealsed põlisrahvad olid vadjalased ja isurid. Isureid loevad soomlased ingersioomlaste hulka kuuluvateks, eestlased aga eraldi rahvusteks.
12.-13. sajandil hakkasid Ingreisse asuma slaavlased, 17. sajandil soomlasi ja rootslasi. Sel ajal Ingerimaa ka soomestus. 19. sajandil rändasid sinna kanti ka eestlased.
Nüüdseks hakkab soome-ugri kultuur Ingerimaal välja surema – vadjalased on prkatiliselt välja surnud, isureid Lääne-Ingerimaal veel mõnisada. Ka ingerisoomlasi elab praegu Ingeris vähe ja paljud neist on venestunud.
Ingerimaal elanud rahvastele on rängalt mõjunud nõukogude võim – neid on tabanud mitu küüditamist, paljud lasti maha või saadeti vangilaagritesse.
II maailmasõja aastatel põgenesid paljud ingerisoomlased Eestisse ja enam kui 60 000 ingerlast kasutas võimalust ümber asuda Soome. Paljud neist saadeti küll küll hiljem Venemaale tagasi, kuid et neid esialgu kodukanti elama ei lubatud, hakkasid ingerlased salaja Eestisse elama asuma.
Praegu tegutseb Eestis kümme ingerisoomlaste seltsi, üks neist ka Läänemaal. Lääne-Eesti Seltsi esinaise Hilma Tervoneni sõnul on siinne selts väike, umbes 30 liikmega. "Tegevus käib kolmes keeles – soome, eesti ja vene. Ja kõik saavad aru," ütles Tervonen.
Kiitos, Hilma, oikein hyvää Joulun viettoa vielä tänään! Katsoimme perheeni kasa valokuvia heimopäviistä Haapsalusta. Intoa ja jaksoa edelleen!