2

Looduskaitsjate miljoniprojekt päästab Kasari luhaniidud

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Matsalu rahvuspargi algatatud projekt taastada lindude eluolu parandamise nimel Kasari jõe delta luht hakkab lõpule jõudma.

Praegu kestab üleujutus Kasari jõe luhal liiga lühikest aega. Et suurvesi oleks pikem, tuli ehitada kaks uut silda: üks neist Kloostri vaatlustorni juurde ja teine Rõude jõele. Sillad on varustatud vesiväravatega, millega saab vett paisutada. 2006. aastal alanud projekt päästab Põhja-Euroopa suurima niidetava luha kinnikasvamisest. Peale selle hoiab see luhta niiskes mullas elunevaist putukatest toituvaile haruldastele kurvitsalistele märja ja pehme. Korralikke sildu on vaja ka talunikel, nõukogudeaegseist kitsukestest sillakestest ei mahu moodsad masinad enam üle.

„Sildadel on kaks eesmärki: üleujutusperioodi pikendamine ja luhahoolduseks vajaliku juurdepääsu tagamine,” ütles RMK looduskaitseosakonna projektijuht Katrin Kivioja.

Matsalu rahvuspargi algatatud ja RMK lõpetatud kahe silla projekt läheb kokku maksma üle ühe miljoni euro.
Rõude ja Kloostri silla taha jääb kokku 2500 hektarit niidetavat luhta.

Rõude sild läks maksma 400 000 eurot ja sai valmis 2011. aastal. Samal aastal valmis ka 15 000 eurot maksnud Vanajõe ülesõidukoht ja paigaldati luhale truupe, ütles Katrin Kivioja.

Tänavu suvel algasid ehitustööd Kloostris.

„Vana sild oli juba peale vaadates ohtlik,” ütles Kivioja.

Mõneteist meetri laiune jõesäng on praegu ajutiselt suunatud kõrvale ja valatakse silla betoonist alust. Sild peaks valmima hiljemalt detsembri lõpuks. Suvel pääsesid masinad luhta üle ajutise silla.

Uus 24 m pikkune raudbetoonist sild on vanast poole laiem: kolme meetri asemel kuus meetrit. Silla kandevõime on vähemalt 40 tonni.

„Projekteerimisel on arvestatud, et silda peavad saama ületada luhta hooldavad täiskoormaga masinad,” ütles Kivioja.

Kasari luht pindalaga 4000 ha on suurim säilinud lageluht Euroopas ja Natura 2000 ala. 2500 hektarit sellest on poollooduslik kooslus, mis vajab iga-aastast niitmist ja heina koristamist. Luht on tähtis lindude rändepeatus, sulgimis- ja pesitsusala, seal pesitsevad looduskaitse all olevad rukkiräägud, suurkoovitajad ja rohunepid.

1990. aastail jäi luha niitmine soiku ja luht hakkas võsastuma. Näiteks 1995. aastal niideti 2500 hektarist kokku vaid 100 ha, ütles keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman.

Lotmani sõnul õnnestus tollal lõpuks hankida viis traktorit, millega luhta niita. Rõude ja Kloostri sild aga, kust luhta pääseb, üha lagunesid ja muutusid põllumajandusmasinaile lõpuks ohtlikuks. 2006. aastal hakatigi Matsalu rahvuspargis pidama kahe uue silla ehitamise plaani.

Uued sillad otsustati varustada vesiväravatega, millega saab luhavett paisutada, pikendada kevadise suurvee aega ja parandada lindude pesitsemistingimusi. Veerežiim rikuti 1920.–1930. aastail tehtud maaparandustöödega. Süvendatud Kasari jões hakkas vesi voolama kiiremini merre. Kuigi kuivendamine soodustas luha niitmist, hakkas vesi taanduma liiga kiiresti ja enamik kurvitsalistele tähtsaid veelompe kadus pesitsusajaks. Vee kiire taandumine hukutas kalamaime.

20. sajandi algusega võrreldes on üleujutusperiood lühenenud ligi kaks korda, vähenenud on ka üleujutuse keskmine kõrgus. Toitaineterikast setet kandus luhale üha vähem, taimkate hakkas muutuma, kurvitsaliste ja rohunepi arvukus vähenema. Kuivendamise tõttu on lahkunud tutkad ja vigled.

Vesiväravaid saab aga hoida üleujutuse ajal avatud, et kalad saaksid kevadel luhale vabalt kudema tulla. Luha liigse kuivamise aeglustamiseks suletakse paisud aprillis või mai alguses ja avatakse taas mai lõpus.

Kas luhavee paisutamine on efektiivne, saab öelda siis, kui lindude arv ja liigirikkus hakkab taastuma.
Linnud reageerivad muutustele aegalselt, aga Lotmani sõnul on teateid, et luhas on taas nähtud haruldasi liike. Taastatud luht on hea elupaik ka põtradele ja kitsedele.

Lotmani sõnul on luha hooldamine peale looduskaitsjate tähtis ka kogukonnale. Luhta käivad niitmas kohalikud põllumehed, luhaheina kasutab Lihula katlamaja. On peetud plaani hakata luhaheinast biokütust ja komposti tootma. „Ideid on igasuguseid. Luhahein on tuleviku ressurss,” ütles Lotman.

Fotod: Arvo Tarmula

Kloostri silla ehitus (1) Kloostri silla ehitus (2) Kloostri silla ehitus (3)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
tt
tt

Kuidas vältida või tagasi tõrjuda luha prahitaimestumist?

Neeme
Neeme

Hea on teada, et looduskaitse ikka meil toimib. Kunagi saame “vilju lõigata” kui loodusturism saab oluliseks majandusharuks.

wpDiscuz