1

Mati Raidma: Rahvuslik julgeolek on meie tähtsaimaks eesmärgiks

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Augusti viimasel päeval tähistasime eestlastele omase tagasihoidliku väärikusega okupatsioonivägede Eestist lahkumise kahekümnendat aastapäeva. Võttis kolm aastat iseseisvuse taastamisest selleni, et viimane võõrriigi sõdur oleks Eestist läinud, viimane veoauto ja viimane vagun võõra sõjatehnikaga veereks üle piiri. Saime lõplikult vabaks, kirjutab riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma (pildil).

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. Foto: Riigikogu20 aastat on pikk aeg. Selle ajaga on tunne, et meie iseseisvus on midagi jäädavat ning lõplikku, kiire tekkima. Sündmused, mida nägime 2008. aastal Gruusias ja näeme täna Ukrainas, sunnivad meid mõtlema, kas oleme teinud piisavalt selleks, et iseseisvus püsiks, et vaenuliku okupandi sõdurisaabas ei astuks taas Eesti pinnale. Olen veendunud, et meie riigi iseseisvus ja julgeolek saab püsida vaid siis, kui see on kogu rahvast ühendav eesmärk.

Reformierakonnas usume, et rahvuslik julgeolek on see terasest selgroog, mis kogu me riiki püsti hoiab ja kuhu igaüks oma võimete ja oskuste raames panustada saab. Tuleb tänada kõiki, kes seda siiani on teinud: ajateenijaid ja ohvitsere, missioonil käinud sõdureid, reservväelasi, kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, noorkotkaid ja kodutütreid. Kõiki neid, kes meie riigi kaitsevõimesse ühel või teisel moel oma panuse andnud. Oleme NATOs, meie kaitsekulutused on kokku lepitud kahel protsendil, meie kaitseväe relvastus ja varustatus paraneb, liitlaste seas hinnatakse meid võimekate ja usaldusväärsete partneritena.

Aga tuleb liikuda edasi. Oleme Rahvusliku Julgeolekustrateegia nime kandvasse dokumenti koondanud mõtted, mida riigikaitse arendamiseks lähiaastatel teha. Programm on aruteluks avatud ja kõik võivad sinna parandusi teha. Parim plaan on selline, mis lepitakse kokku üheskoos ja koos viiakse ka ellu.

Kaitse-eelarve kokkulepitud mahus
NATO 28-st liikmesriigist on kaitsekulutuste eelarve praegu vähemalt 2% SKT-st vaid neljal riigil: USA-l, Eestil, Ühendkuningriikidel ja Kreekal. Soovime, et kokkulepitud tasemeni jõuaksid ka teised riigid. Peame oluliseks kõigi NATO liikmesriikide kaitse-eelarvete suurendamist, eesmärgiga ühtlustada see vähemalt 2% SKT tasemel. Reformierakond hoiab Eesti riigi sõjalisi kaitsekulusid ehk kaitse-eelarvet vähemalt 2% SKT tasemel, lisaks sellele rahale oleme otsustanud veel täiendavalt finantseerida meie riigieelarvest liitlaste Eestis viibimise toetuseks vajalikke tegevusi. See on auasi ja osa meie julgeoleku tagatistest.

Reservväe üksuste ettevalmistamiseks ja õppekogunemiste korraldamiseks planeeriti 2013. aastal kutsuda kuni 5487 reservväelast. Kaitseringkondade poolt saadeti õppekogunemistele 3084 kutset, neist kohale ei ilmunud 1384 reservväelast. Küsitlused näitavad, et üks põhjus „viilimiseks“ on asjaolu, et õppekogunemisel viibitud ajal kaotavad inimesed palgas.

Reformierakonna eesmärk on kompenseerida kõigile reservõppekogunemistel osalenud isikutele töötasu samas mahus, mida nad teenivad oma töökohal. Kehtestame kaitsepalga alammäära, milleks on senine 27 eurot päevas. Sarnaselt vanemahüvitisele sõltuks selle suurus varem inimese eest makstavast sotsiaalmaksust. Õppekogunemisel viibija ei tohiks palgas kaotada. Hetkel tasustatakse nn. kordusõppustel osalevaid sõdureid 27 euroga, allohvitsere 30 euroga ja ohvitsere 40 euroga päevas.

Sõjaväelane on ühiskonna eliit

Ameerika Ühendriikides on vabaduse eest võidelnud sõdurite maine kõrge. Sinnapoole tuleb liikuda ka meil. Toetame kaitseväelase elukutse ning sõjalise hariduse prestiiži tõstmist ühiskonnas, sealhulgas soovime tõsta kutselistel kaitseväelastel palka ning suurendada ajateenijail hüvitist poole võrra. Sõdur hakkaks kuus saama 150, seersant aga 300 eurot.

Ajateenija toetuse eesmärk on võimaldada katta ajateenija igapäevaseid kulusid nagu kulud hügieenitarvetele, telefoni- või muud sidekulud lähedastega, vaba aja veetmise kulu väeosa sõdurikodus, kulu transpordile, kui ajateenija on lubatud väljaloale, jms kulud, mida ei kaeta ühtselt Kaitseväe poolt.

Ajateenistusest tulenevate korralduslike probleemide maandamiseks tavaellu naasmisel tagame ka äsja ajateenistuse lõpetajatele esimese kolme kuu jooksul riigipoolse tervisekindlustuse. Kehtiva Ravikindlustuse seaduse § 7 lõike 2 kohaselt lõpeb ajateenija ravikindlustus ühe kuu möödumisel riigi sotsiaalmaksu kohustuse lõppemisest. Kuna ajateenijad lõpetavad oma väljaõppe mai lõpus ja enamuses siirduvad oma õpinguid jätkama septembris, siis tekib reaalsuses kahekuuline periood, kus isik ei ole kaetud ravikindlustusega. Sellest tulenevalt katab riik tulevikus ajateenistuse lõpetanud isiku ravikindlustuse maksu kolm kuud pärast ajateenija väljaõppe lõppu.

Militaarteadmised on julgeoleku tagatis
Soovime, et riigikaitseõpetust hakatakse järk-järgult õpetama kõigile gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilastele. Riigikaitseõpetuse programm kestab kolm aastat ja annab koolinoortele esmased teoreetilised riigikaitsealased teadmised, valmistab ette koolile järgnevaks ajateenistuseks ja edaspidiseks eluks. 
 
Kuna ajateenistusse astuvad praegu vähem kui pooled gümnaasiumi lõpetajatest, täidab kõigi õppurite riigikaitse õpetuse läbimine olulise lünga Eesti laiapõhjalise riigikaitse süsteemis, kus olulisel kohal on iga kodaniku ja tsiviilsektori oskuslik tegevus konfliktiolukorras.

Kaalume ka sellise haridusasutuse loomist, kus noortel on võimalus omandada põhihariduse baasil sõjalis-praktilise kallakuga keskharidust. Riigikaitsekoolid on pika ajalooga ja edukalt toimivad haridusasutused nii Ameerika Ühendriikides kui ka näiteks Kanadas. Nii võiks see olla ka Eestis. Riigikaitsegümnaasiumi lõpetajateks on koostöökogemuste ja liidriomadustega noored, kes on edukad nii sõjalises karjääris kui ka tsiviilsektoris.

Soovime ka seada sisse tasuta 2-nädalased riigikaitsekursused kõigile soovijatele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu Kaitseliitu.

Need olid mõned tänased rõhuasetused Rahvuslikust Julgeolekustrateegiast, milles tuleb meil üheskoos kokku leppida ja ellu viia, et kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Nii nagu meie Põhiseaduse esimestes lausetes kirjas.

Mati Raidma, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees (Reformierakond)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kim suur
kim suur

nagu põhjakorea kaitseprogrammist mahakirjutatud

wpDiscuz