0

Tõnu Mertsina: SKP uue metoodika järgi on majanduskasv kiirem

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist

Teisel kvartalil kasvas täpsustatud andmetel SKP aastases võrdluses 2,4%. EL riikide võrdluses kasutatakse aga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajaid, mille järgi Eesti SKP suurenes aastases võrdluses isegi 2,9%, eelmise kvartaliga võrreldes 1,1%, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

tonu-mertsina-65954768Tootmise poolel panustasid majanduskasvu kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikalane tegevus, energeetikasektor ning jaekaubandus, samuti käibemaksu ja aktsiisimaksude kasvu toel suurenenud netotootemaksud. Statistikaamet uuendas netotootemaksude arvestusmetoodikat, mis muutis varasemad reaalarvestuses leitud maksude vähenemised tugevaks kasvuks. Kuna netotootemaksud moodustavad SKP-st enam kui kümnendiku, on nende mõju majanduskasvule väga suur.

Ligikaudu ühesuguse mõjuga pidurdasid SKP kasvu aga ehituse, transpordi, kinnisvaraalase tegevuse, tervishoiu ning veevarustuse ja jäätmekäitluse tegevusalad. Ehituse tegevusala lisandväärtust vähendas enim rajatiste ehitusmahtude langus, seevastu hoonete ehitusmaht suurenes. Ehituse negatiivne panus majanduskasvu jääb lähiajal tõenäoliselt veel püsima. Transpordisektori kasvu tõmbas kõige enam allapoole maismaaveonduse lisandväärtuse langus, samal ajal kui veetranspordi ja õhutranspordi lisandväärtus kasvas.

Tugeva reaalpalgakasvu ja tarbijate paranenud kindlustunde toel jätkus eratarbimise kiire kasv (+3,6%). Eratarbimise kasvu panustas enim toiduainete ja alkohoolsete jookide tarbimise suurenemine, kasvu pidurdas aga väiksemad kulutused elektrile ja küttele. Lisaks eratarbimisele toetas majanduse nõudluse ja tarbimise poolel kasvu tugevasti veel ettevõtete varude suurenemine ja puhasekspordi kasv.

Kuigi kaupade eksport oli languses juba neljandat kvartalit järjest, toetas teenuste eksport koguekspordi kasvu. Import seevastu vähenes. Investeeringute kasv on viimastel kvartalitel olnud üsna volatiilne. Teisel kvartalil kasvasid investeeringud peamiselt ettevõtete investeeringute toel hoonetesse ja rajatistesse, samal ajal kui kogu ettevõtete sektori investeeringute kasv oli väga tagasihoidlik ja valitsemissektori investeeringud vähenesid. Kuigi teisel kvartalil kasvasid investeeringud vaid 0,7%, on need selle aasta esimese kvartali tugeva kasvu toel kasvanud aasta esimesel poolel kokku juba ligikaudu 6%.

Teise kvartali täpsustatud arvestus on koostatud revideeritud andmete ja metoodika järgi. Uuele SKP arvestuse metoodikale lähevad üle kõik EL riigid. SKP revisjon oli väga mitmekülgne, millest kõige olulisem oli kahtlemata üleminek uuele rahvamajanduse arvepidamise juhisele (ESA2010). Revisjoni tõstis nominaalse SKP taset, 2012. ja 2013. aastal vastavalt 1,3% ja 1,6% ning muutis tublisti majanduskasvu numbreid.

Kõige enam tõstis SKP taset teadus- ja arendustegevuse paigutamine investeeringutesse (varem arvestati ettevõtete vahetarbimises). Kui näiteks varasema metoodika järgi kasvas majandus möödunud aastal 0,8%, siis uue järgi 1,6%. Samuti muutus oluliselt selle aasta esimese kvartali kasvunumber. Varem avaldatud 1,4-protsendisest langusest on nüüdseks saanud 0,3-protsendine kasv. Seega on majandus selle aasta esimese poole aastaga kasvanud kokku juba tubli 1,3% võrra. Uute andmete järgi on varem languses olnud tööjõu tootlikkus viimastel kvartalitel hoopis tublisti kasvanud.

Eesti majanduskasv toetub peamiselt sisenõudlusele, kus kõige stabiilsema ja suurema panuse annab eratarbimine. Investeeringute panus on olnud ebaühtlane. Kui jätta välja teine kvartal, on puhasekspordi panus olnud majanduskasvu viimasel ajal negatiivne või tagasihoidlik. Lähiaja välisnõudlus näitab lähiajal nõrgenemise märke.

Oleme allapoole korrigeerinud kõikide meie viie peamise kaubanduspartneri (Rootsi, Soome, Läti, Leedu ja Venemaa) majanduskasvusid selleks ja järgmiseks aastaks. Samas ootame järgmisel aastal nendes riikides (välja arvatud Venemaa) kasvu aeglast paranemist, mis peaks hakkama meie eksporti toetama. Venemaa kriisiga seotud pinged on nii majanduse kui poliitilise olukorra halvenemise riski lähikuudel aga oluliselt suurendanud, mistõttu aasta teine pool võib esimesest nõrgem tulla. Siiski, uuenenud andmete valguses vaatame oma augusti lõpus avaldatud SKP kasvu prognoosi (sel aastal +0,8%, järgmisel +2,3%) üle. Kui eelpoolnimetatud riskid ei süvene, korrigeerime selle aasta majanduskasvu tõenäoliselt ülespoole.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz