Liisa Rootare läheb homme 9. klassi ja ostis sel nädalal koolitarbeid. Foto: Arvo Tarmula.
Kuigi koolikaupade suurmüük käib täie hooga, on paljud emad-isad koolitarbed juba varakult valmis ostnud.
“Minu jaoks ei ole laste kooliminek stressitekitav. Olen laisk lapsevanem. Lapsed peavad ise targad ja virgad olema,” ütles kahe kooliskäiva tütre ema Carmen Laev.
Carmen Laeva vanem tütar Eliise läheb 1. septembril 8. klassi, noorem tütar Liset 6. klassi. Viimased koolitarbed osteti valmis juba paar nädalat enne 1. septembrit.
“Meil käib asi nii, et riideid käime tüdrukutega koos ostmas, aga vihikute-pliiatsite jms jaoks annan raha ja tüdrukud ise vaatavad, mida täpselt ja kui palju on vaja,” ütles Laev.
Nii ostsidki tüdrukud koolitarbeid ise: Eliise Soomest, kus ta oli isa juures, ja Liset Tallinnast, kus ta oli tädil külas. Mõlemad tüdrukud said kooliostudeks 50 eurot.
50 euroga ühe lapse kohta saab Laeva sõnul koolitarbed kätte küll.
“Kui koolikotid on olemas ja üht-teist muud kah varasemast järel,” ütles Laev.
Riideid osteti koos emaga läinud teisipäeval.
“Liset on suve jooksul nii palju kasvanud, et välja tuli vahetada peaaegu kogu garderoob: kingad, tennised, teksad, pluus, dressipluus,” ütles Laev.
Eliise sai uue dressipluusi ja uued kingad.
Laev ütles, et ei ole kokku löönud, kui palju koolitarvete-rõivaste peale on kulunud, küll aga tegi seda noorem tütar: korjas tšekid ja arvutas kokku.
Liseti arvestuse järgi kulus kahe tüdruku rõivaste peale 158 eurot.
Carmen Laeva sõnul on lapse 1. klassi minek odavam kui teismelise kooliminek.
"Teismelisel on juba oma maitse ja arvamus. Iga asi enam ei kõlba,” sõnas Laev.
Siis lepitaksegi tütardega kokku piirhind.
“Näiteks dressipluusiga oli, et 20 eurot on piir,” sõnas Laev.
Kahe kooliskäiva poja ema Nele Sõber kulutas koolitarvete ja riiete peale 120 eurot.
Nele Sõbra vanem poeg Markus läheb 5. klassi, noorem poeg Sander 4. klassi. Koolitarbed kahele poisile läksid maksma 40 eurot, rõivad 80 eurot.
“Suurem rõhk läks jalatsitele, koolitarbeid ja rõivaid oli vaja nipet-näpet, sest hulk asju, näiteks pinalid, käärid jm on varasemast olemas. Spordijalatsid pärandab vanem poiss nooremale,” sõnas Sõber.
Koolikauba ostmine käib Sõbra peres nii, et koolitarvete kohta teevad pisid ise nimekirja, ema-isa vaatavad rõivaid.
Nele Sõbra sõnul on lapse 1. klassi minek kindlasti kallim.
“Kui 4. ja 5. klassi poisi peale kokku kulus 120 eurot, siis 1. klassi mineva lapse puhul peaks selle numri julgesti korrutama kahega,” ütles Sõber. “Juba koolikott ise maksab, samuti erineb lasteaialapse garderoob koolilapse garderoobist.”
Kahe kooliskäiva tütre ema Lilia Urb ütles, et hajutas kooliasjade ostu terve suve peale. Siis ei anna kulutused nii valusasti tunda. Suurem ostmine jäi juuli algusesse, kui algas kooliasjade soodusmüük.
Urbi noorem tütar Kai läheb 1. klassi, vanem tütar Lii 6. klassi.
“1. klassi last panna on kindlasti kallim, sest vanemal on koolitarbeid, näiteks guaššvärvid, eelmisest aastast olemas,” sõnas Urb.
Kai sai lasteaiast kaasa koolitarvete nimekirja, mille järgi siis kõik vajalik ostetigi.
“Kuskil 26 nimetust oli seal,” ütles Urb.
Seda, mis firma kustukas või pliiats on parem, uurib Urb internetist, samuti arvestab ta lapse soove.
Nii mõndagi koolitarvet on Kail mitu, et tüdruk saaks valida endale kõige meelepärasema.
“Näiteks ühe vihiku asemel on Kail neli vihikut. Kui lapsel on asjad, mis talle meeldivad, siis läheb ta parema meelega kooli ja õpib hea meelega,” sõnas Urb.
Seda, kui palju on kulunud kahe tüdruku koolitarvetele, ei ole Urb kokku arvestanud.
“Ei hakka endale stressi tekitama. Mida on vaja, seda on vaja,” sõnas Urb. “Peale selle on minu soov, et laps läheks kooli valges pluusis ja mustas seelikus, nii et needki on tuttuued.”
Urb ütles, et tõenäoliselt on suurusjärk siiski mitusada eurot.
“Juba dressid üksi maksid 50 eurot, jalatsid üle 30 euro,” ütles Urb.
