Kasemets. Foto: Urmas Lauri.
Täna saatis Eesti Erametsaliit (EEML) Keskkonnaministeeriumile ja Riigikogu keskkonnakomisjonile avaliku pöördumise, milles leiab, et tänane looduskaitse korraldus ei ole kooskõlas tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetega, mis on sätestatud looduskaitseseadusega ja Looduskaitse arengukavaga aastani 2020.
EEML on seisukohal, et tõhus looduskaitse on mõeldav vaid kõigi osapoolte, sealhulgas omanike kaasabil ja piirangud peavad olema proportsionaalsed.
Kaitse peab olema piisavalt tõhus loodusväärtuste kaitsmiseks, kehtestamata samal ajal põhjendamatuid kitsendusi maaomandi ja loodusvarade kasutamisele.
Praegu on Eestis loodud kompensatsioonimeetmed Natura 2000 alade kaitseks, kuid väljaspool seda ala seatud looduskaitselisi piiranguid omanikele ei kompenseerita.
Vastavalt looduskaitse arengukavale aastani 2020 peaksid olema 2014. aastaks välja töötatud ja rakendatud ka väljaspool Natura 2000 alasid metsapiirangute kompensatsiooni meetmed, kuid seni seda tehtud ei ole.
Sellest hoolimata jätkab riik uute kaitsealade loomist ja erametsades piirangute kehtestamist.
EEML märgib, et sellega paneb riik praegu paljudele omanikele kohustuse osutada oma maadel ökosüsteemseid teenuseid tasuta, unustades, et omanik peab oma metsa loodusväärtuste hoidmiseks tegema suuri kulutusi.
Arvestades, et loodusväärtused on olulised kogu ühiskonna jaoks, peab EEML õiglaseks ja otstarbekaks, et nende väärtuste hoidmisega kaasnevate kulude kandmisel osaleb kogu ühiskond – kõik ühiskonna liikmed solidaarselt.
EEML leiab, et uute looduskaitsealade loomisel tuleks eelnevalt inventeerida riigi rahaliste vahendite piisavus ning sellele vastav administratiivne suutlikkus kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kaitset tuleks korraldada koostöös kohaliku kogukonnaga, metsa mitmekülgseid väärtusi ning regiooni ja riigi vajadusi arvestades.
Eestis on erinevate kaitserežiimidega haaratud 20% erametsadest.
Väga õige- loodusväärtused on olulised kogu ühiskonna jaoks. Teema õigustatud. Kuid sealjuures võiks Erametsaliit tegeleda ka küsimusega, miks meie erametsi nii suurtes kogustes maha võetakse praegu. kas siin on tegemist tasakaalustatud ja säästva arenguga või lihtsalt raha taga-ajamisega? Viimastel aastatel maanteede ääres muud ei näe kui palgivirnu ja segipööratud metsaaluseid. Ehk on kohti nö. sunniviisiline kaitsealade loomine õigustatud kui mass erametsaomanikke muust ei hooli kui lageraietest?