Ka kõige edukamas ja kõige paremini toimivas ühiskonnas on alati neid, kes toimetulekuks abi vajavad. Mõnikord vajatakse tuge pikemalt, aga teinekord piisab vaid ühest tõukest, kasvõi ühest toidupakist, et inimene taas kindla pinna jalge alla saaks, kirjutab sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt (pildil).
Riigi ülesanne on aidata toimetulekuraskustest inimesi, sarnane ülesanne on ka kohalikul omavalitsusel.
Hädasolijat aitab ka Euroopa Liidu toiduabi
Eestis on seda abi jagatud hea mitu aastat. Nüüd on abi jagamise kord aga muutunud. Varasemalt rahastati toiduabi programmi põllumajandusfondist, aga Euroopa Kohus leidis, et see pole õige. Nii loodi uus abifond. Toiduabi üleriigilist jagamist hakkab edaspidi koordineerima Sotsiaalministeerium. See tähendab ka uut töökorraldust, mille põhimõtted oleme oma heade partneritega ka juba peaaegu valmis saanud. Euroopa Komisjonile peame oma kava esitama septembri alguses. Kui see heaks kiidetakse, saame juba koostada päris täpse riikliku programmi, kuidas Eestis toiduabi jagama hakatakse.
Ministeerium näeb partnerina nii maavalitsusi, kohalikke omavalitsuse kui ka suuremaid üleriigilisi organisatsioone, kellel on toiduabi jagamise kogemus juba olemas. Meieni on tänaseks jõudnud tagasiside maavalitsustelt, kes ei soovi partneriks olla. Eestis on mitmeid tublisid mittetulundusühinguid, kes toitu abivajajatele jagavad. Tuntuim on kahtlemata Toidupank, kes on lisaks teinud väga tänuväärset tööd toidu päästmisel ja selle edasitoimetamisel. Toidupank, vaesuse vastu võitlemise võrgustiku (EAPN), kirikute ja kohalike omavalitsuste esindajad on andnud meile nii väärtuslikku teadmist ja mõtteid toiduabi uue korra väljatöötamisel.
Teavad ju nemad otse oma kogemusest, millist abi inimestel vaja on. Otsimegi nüüd häid lahendusi, et kõik tegevused saaksid korrektselt plaanitud ja üleriigiline hange läbi viidud. See kõik võib võtta veidi aega, aga tegutseme selle nimel, et abi inimesteni jõuaks.
Toidupakk on hädasolijale väga oluline. Lisaks aga vajavad inimesed ka nõu, kuidas oma olukorda parandada ning saada hea töökoht, et ise toime tulla. Ka Euroopa Liidu abi lähtub just sellest põhimõttest – toiduabi on vaid üks meede toetamaks teisi, mis pakuvad pikemaajalist abi, nagu vajalik täiend- ja ümberõpe ning erinevad teenused, mis aitavad näiteks omastehooldajail oma hoolealusele päevahoidu leida jne. Eks ühest toidupakist jääbki väheks, see ju vaid leevendab olukorda. Pikaajaline eesmärk on see, et tulevikus ei peaks inimesed sõltuma toiduabipakkidest, vaid oleksid võimelised iseseisvalt oma sissetulekute abil toime tulema.
8,9 miljonit eurot toiduabiks
Eestile on Euroopa ühisest abifondist ette nähtud 7,1 miljonit eurot, millele lisandub omafinantseering ning kokku on meil kasutada 8,9 miljonit eurot aastani 2020. Abifondi kogusumma on eelmise perioodi toiduabi summaga võrreldav ning keskmine abi maht ei vähene.
Kõik eelpoolkirjeldatud rahad on omavahel seotud – mida suurem summa kulub toiduabile, seda vähem saab kulutada teistele tegevustele, nagu puuetega laste tugiteenused, lastehoiu kättesaadavuse parandamine, tööturuteenused riskirühmadele ja vähenenud töövõimega inimestele, hariduse kättesaadavus ja kvaliteedi parandamine, puuetega inimeste kodude kohandamine jmt. Iga riik otsustas ise, kuhu raha läheb. Meie panustasime sellesse, et inimesele anda õng ehk lisaks toidupakile ka nõu ja toetust, mis aitaks tal edaspidi paremini toime tulla.
Euroopa Liidu vahendite kõrval panustab meie riik ka oma eelarve kaudu vaesuse vähendamisse. Eelkõige püüame parandada lastega perede olukorda. 2015. aastast tõusevad tunduvalt lapsetoetus ja vajaduspõhine peretoetus. Varasema 19 euro asemel tõuseb esimese ja teise lapse toetus 45 euroni. Kolmandast lapsest alates on toetus alates jaanuarist 100 eurot. Ka vajaduspõhine lastoetus tõuseb – toetust saava ühe lapsega pere saab juurde 45 eurot, kahe lapsega pere 90 eurot. Samuti hakkavad tasuta koolilõunat saama ka gümnasistid ehk et kõik kooliskäivad lapsed saavad vähemalt korra päevas sooja sööki.
Abipakid enim abi vajajatele
Soovime alustada Euroopa abifondi vahenditest toiduabi jagamist võimalikult kiiresti, eeldatavasti õnnestub alustada uue aasta esimeses pooles. Kuna kord muutus, siis programmi korrektne ettevalmistamine nõuab lisaaega, ehk et selle aastanumbri sees rohkem abi jagada ei õnnestu. Küll aga oleme suvi otsa töötanud selle nimel, et Eesti oleks esimeste seas, kus toiduabi tuleva aasta alguses jagama hakataks.
Kes ja kui sageli toidupakki saama hakkavad, on veel kokkuleppimisel. Saajate ringi kuuluvad edaspidi ilmselt toimetulekutoetuse saajad ning need, kelle sissetulek ei ületa toimetulekumäära rohkem kui 15%. Samuti saavad toiduabi kodutute öömajades viibivad elukohata inimesed. Ka arutame veel läbi, milline saab olema paki sisu. Uus fond annab laiemad võimalused ning sortiment võib olla laiem kui vaid makaronid ja jahu. Küll tuleb tagada, et abi jõuaks just nende inimesteni, kes on õigustatud seda saama ning abi oleks ohutu ja tervislik.
Helmen Kütt, sotsiaalkaitseminister, SDE
ehk siis hunnikutega madala kvaliteedi makarone ja kaerahelbeid – parem läheb “vaestele pensionäridele” – samuti hakkab see sõltuma asukohast. Tallinna vaesed saavad paremat kui mõne väiksema maakoha omad.
Võiks ikka kättesaadavaks teha juurvilju (kartul, porgand, jne) – ka vaene inimene ei talu sool vees keedetud kleepuvaid makarone kaua süüa – lisaks pole see tervislik.
et asi saab olema üleorganiseeritud. See on alandav kui inimene kes tuleb abi saama peab vastama lollidele küsimustele. kui inimene tuleb abi saama, siis tal on seda vaja, vaevalt et ta niisama lõbu pärast küsib abi.