Ehkki vähki võib püüda vaid augustis, algas juba eile lubade taotlemine jõevähipüügiks. Sarnaselt möödunud aastale sai ka tänavu juba esimesel päeval lubade limiit täis Hiiumaal, Saaremaal ja Tartumaal. Ülejäänud maakondades saab veel jätkuvalt vähipüügilube taotleda.
Püügilimiit on sarnane eelmise aastaga ning kokku on kogu Eestis lubatud püüda 6051 püügivahendi (mõrra või nata) ööpäeva. Limiitide määramine põhineb iga-aastaste uuringute andmetel ning neid viib läbi Eesti Maaülikool. Katsepüükide käigus hinnatakse vähi arvukust ning saadakse info püügiintensiivsuse, vähkide arvukuse, haiguste, võõrliikide jms kohta. 2013. aasta aruanne on saadaval keskkonnaameti kodulehel.
Vähilubade kogulimiidist antakse 74% lube välja elektroonilise kanali pilet.ee kaudu, ülejäänud väljastab Keskkonnaamet regionaalsete kontorite kaudu. Enne taotlemist soovitame konkreetse maakonna limiidi hetkeseisu kohta küsida Keskkonnaameti regioonide kontorites asuvate vee-elustiku spetsialistide käest, kes lubade vormistamisega tegelevad. Vajalikud kontaktandmed asuvad keskkonnaameti kodulehel.
Vähipüügil on kindlasti vaja jälgida järgmisi reegleid:
- Püüdjaks peab olema sama isik, kelle andmed on loal.
- Püüda võib ja kaldal hoida ainult mõõdulisi vähke (11 cm ja suuremad)
- Vähipüügivahendid peavad olema peale püüki korralikult kuivatatud, et haigustekitajad (peamiselt seenhaigused) oleks hävitatud.
- Eramaadel liikudes tuleb informeerida maaomanikku (kui see on võimalik) ja lahkudes koristada kõik kaasatoodu!
- Pärast vähipüüki tuleb viie päeva jooksul esitada püügiaruanne, seda ka siis kui vähki ei saadud.
- Informeerida Keskkonnaametit, kui püütud vähkide hulgas esineb võõrliike.
- Informeerida keskkonnainspektsiooni nr 1313 avastatud rikkumistest või röövpüügi kahtlustest.
Lisainformatsiooni vähipüügi kohta saab keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi kodulehelt ning Kalastusinfost.
